Priidu Aavik: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja [[Eduard Aavik (pedagoog)|Eduard Aaviku]] üheksalapselise pere viienda lapsena.<ref>Ester Šank. Ühe näituse ümber - [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]], 19.03.1983.</ref> Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana. 1914. aastal ta vallandati ning perekond kolis Tallinna. 1917. aastal koliti [[Hageri]]sse [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]], kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. 1918. aastal ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu Aavik asus elama [[Kernu vald|Kernu valda]] [[Haiba]] külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is.<ref>Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Maal A-P. EKMA.136.13.7/4-5.</ref> |
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja [[Eduard Aavik (pedagoog)|Eduard Aaviku (pedagoog)]] üheksalapselise pere viienda lapsena.<ref>Ester Šank. Ühe näituse ümber - [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]], 19.03.1983.</ref> Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana. 1914. aastal ta vallandati ning perekond kolis Tallinna. 1917. aastal koliti [[Hageri]]sse [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]], kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. 1918. aastal ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu Aavik asus elama [[Kernu vald|Kernu valda]] [[Haiba]] külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is.<ref>Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Maal A-P. EKMA.136.13.7/4-5.</ref> |
||
[[1934]] astus Aavik [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta [[Tallinn]]a, kus asutas oma stuudio.<ref name="SV,1945" /> 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama [[Pariis]]i, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.<ref name="SV,1945" /> |
[[1934]] astus Aavik [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta [[Tallinn]]a, kus asutas oma stuudio.<ref name="SV,1945" /> 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama [[Pariis]]i, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.<ref name="SV,1945" /> |
||
Viimane redaktsioon: 21. juuli 2022, kell 14:43
| Priidu Aavik | |
|---|---|
| Sündinud |
22. aprill 1905 Novgorod |
| Surnud |
22. aprill 1991 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik |
| Tunnustus | Eesti NSV riiklik preemia (1947) |
Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku (pedagoog) üheksalapselise pere viienda lapsena.[1] Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana. 1914. aastal ta vallandati ning perekond kolis Tallinna. 1917. aastal koliti Hagerisse Maidla mõisa, kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. 1918. aastal ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu Aavik asus elama Kernu valda Haiba külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis.[2]
1934 astus Aavik Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta Tallinna, kus asutas oma stuudio.[3] 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.[3]
1941. aasta suvel mobiliseeriti Aavik Punaarmeesse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja Leningradi lähistel, hiljem siirdus Jaroslavli, kus oli üks Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi[3] ja Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu asutajaid.
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1946 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik ja 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (enamasti kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942–1943 Norra merel ja 1944–1945 Atlandi ookeanil ja Nigeerias. Suviti armastas maalida Prangli rannakalurite elu ja maastikke. Näitustel hakkas esinema alates Tartus 1938. aastal toimunud Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusest.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1965 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1947 – Nõukogude Eesti preemia