Vähemusvalitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
7. rida: 7. rida:
==Vähemusvalitsused Eestis==
==Vähemusvalitsused Eestis==


Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida neljal viisil:
Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida viiel viisil:


* Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus);
* Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus valitsus);
* Kui peaminister palub koalitsioonierakonna ministrid ametist vabastada (Kaja Kallase valitsus);
* Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
* Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
* Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Kallase valitsused);
* Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Siim Kallase valitsused);
* Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).
* Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).


Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka [[Mart Laari esimene valitsus]] oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).<ref name="vellak2014">{{Netiviide |autor=Janne Vellak |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42254/vellak_janne_ma_2014.pdf |pealkiri=Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2014}}</ref>
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Siim Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka [[Mart Laari esimene valitsus]] oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).<ref name="vellak2014">{{Netiviide |autor=Janne Vellak |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42254/vellak_janne_ma_2014.pdf |pealkiri=Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2014}}</ref>


Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust:
Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust:
29. rida: 30. rida:
* [[Andrus Ansipi teine valitsus]] (2009–2011)
* [[Andrus Ansipi teine valitsus]] (2009–2011)
* [[Jüri Ratase esimene valitsus]] (2018–2019)
* [[Jüri Ratase esimene valitsus]] (2018–2019)
* [[Kaja Kallase valitsus]] (2022)


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 6. juuli 2022, kell 21:45

Vähemusvalitsus on valitsuskoalitsioon, milles osaleb vahetult või mida toetab aktiivselt vähem kui pool esinduskogu liikmetest.

Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist või jätkamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada umbusaldust kergemini kui enamusvalitsusele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks.[1] Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul.

Vähemusvalitsus võib olla sihipäraselt sellisena moodustatud ja valitseda kogu esinduskogu valimistsükli jooksul või olla sunnitud või osaline vähemusvalitsus, mis tekib enamuskoalitsiooni lagunemisel. Mõnes riigis, iseäranis Põhjamaades, on vähemusvalitsuse moodustamine parlamentaarse traditsiooni osa, näiteks Taani valitsustest pärast 1973. aastat olnud enamusvalitsus vaid üks, enam kaks kolmandikku Norra ja Rootsi valitsustest on olnud vähemusvalitsused.[2]

Vähemusvalitsused Eestis

Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida viiel viisil:

  • Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus valitsus);
  • Kui peaminister palub koalitsioonierakonna ministrid ametist vabastada (Kaja Kallase valitsus);
  • Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
  • Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Siim Kallase valitsused);
  • Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).

Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Siim Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka Mart Laari esimene valitsus oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).[3]

Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust:

Vaata ka

Viited

  1. Maria Thürk, Svenja Krauss (22. märts 2021). "It's time we rescued minority governments from their reputation for instability and ineffectiveness". The Loop.
  2. Kaare W. Strøm, Charles McClean (2015). "Minority Governments and Coalition Management" (PDF). University of California.
  3. Janne Vellak (2014). "Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum" (PDF). Tartu Ülikool.