Kadrioru administratiivhoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid.
Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid.


Algselt ehitati administratiivhoone Vabariigi Presidendi, [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], [[Õiguskantsleri]] ja [[Teenetemärkide Komitee]] tööruumideks ja nende koosseisu ametikorteriteks (Vabariigi President Konstantin Pätsi residentsiks jäi Kadrioru loss), kuid tänapäeval on see [[Eesti Vabariigi president|Eesti Vabariigi presidendi]] ametiresidents.
Algselt ehitati administratiivhoone [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]], [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], [[Õiguskantsleri]] ja [[Teenetemärkide Komitee]] tööruumideks ja nende koosseisu ametikorteriteks (Vabariigi President Konstantin Pätsi residentsiks jäi Kadrioru loss), kuid tänapäeval on see [[Eesti Vabariigi president|Eesti Vabariigi presidendi]] ametiresidents.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 12. mai 2007, kell 15:25

Kadrioru administratiivhoone Eesti presidendi residentsina, 2004

Kadrioru administratiivhoone (Kadrioru Administratiivhoone, Adminhoone) on barokkstiilis ehitis Tallinnas, Kadrioru lossi juures, mis on valminud 1938. aastal Alar Kotli projekti alusel.

Nurgakivi pani administratiivhoonele Riigihoidja Konstantin Päts 12. augustil 1937, öeldes: "See hoone peab kestma kaua aastaid ja see võim, mis uue põhiseaduse põhjal siia üle tuuakse, olgu igavene." 19. septembril 1938 asus ta oma valminud tööruumidesse.

Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid.

Algselt ehitati administratiivhoone Vabariigi Presidendi, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri ja Teenetemärkide Komitee tööruumideks ja nende koosseisu ametikorteriteks (Vabariigi President Konstantin Pätsi residentsiks jäi Kadrioru loss), kuid tänapäeval on see Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents.

Vaata ka