Veesõiduk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Järgnev on väljavõte Meresõiduohutuse Seadusest (vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1), jõustus 1.01.2003). |
Järgnev on väljavõte Meresõiduohutuse Seadusest [http://https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1027803] (vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1), jõustus 1.01.2003). |
||
'''veesõiduk''' – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. |
'''veesõiduk''' – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. |
||
Redaktsioon: 12. mai 2007, kell 10:28
Järgnev on väljavõte Meresõiduohutuse Seadusest [1] (vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1), jõustus 1.01.2003).
veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend.
laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.
väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.
majandustegevus (merendus) – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil;