Vikipeedia:Vormistusreeglid

Eestikeelse Vikipeedia reeglid on kokkuleppimisel kasutajate poolt. Ettepanekud reeglite muutmiseks või täiendamiseks võite esitada selle artikli aruteluleheküljel. Võite ka oma formuleeringu käesolevale lehekülje teksti monteerida, kuid sel juhul peate arvestama sellega, et see võidakse sealt välja võtta või ümber teha.

Seni on kokku lepitud järgmistes reeglites (või on neid reegleid püütud faktiliselt järgida):

Üldist

Artikli osade järjekord

1. Mõiste seletus, kus märksõna on ära toodud rasvaselt, soovitatavalt kohe definitsiooni alguses.
2. Artikli sisu, pikemate artiklite puhul liigendatud
3. ==Vaata ka== (Nummerdamata loend Vikipeedia siseste linkidega)
4. ==Välislingid== (Nummerdamata loend)
5. ==Kirjandus== (Nummerdamata loend)
6. {{Täienda}} või {{Pooleli}}
7. Template (näiteks {{ZIM}})
8. Kategooria (näiteks [[Category:Zimbabwe]])
9. Artikkel teistes Vikipeediates (näiteks [[en:article]])

Märksõnad

Artiklite alguses olevad märksõnad tuleks kirjutada nii, et lauset alustab suur algustäht. Ortograafia edasiandmiseks tuleks hoolitseda selle eest, et märksõna õigekirjutus oleks näha üsna artikli alguses, soovitatavalt esimeses lõigus.

Artikli alguses olev märksõna tuleb kirjutada rasvases kirjas. Fakultatiivsed osad märksõnast (näiteks vähem kasutatavad eesnimed, isanimed ning ehk ka asutustele antud isikunimed) võib kirjutada tavalises kirjas.

Märksõnad artikli teistes osades võib kirjutada tavalises kirjas.

Võõrsõnad

Võõrnimede ja muude hääldamisraskusi tekitavate märksõnade puhul on soovitatav anda nime järel nurksulgudes hääldus eesti tähtedega kirjutatuna.

Rõhu märkimiseks tuleb kirjutada märk " ' " rõhulise silbi esimese täishääliku ette. Kui rõhk on esimesel silbil, võib rõhku mitte märkida.

Võõrkohanimede õigekirja tuleb kontrollida Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi veebilehelt.

Pealkirjad

Teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega.

Elulood

Elulugudes on soovitatav parema loetavuse huvides võimaluse korral koguda faktilised andmed loeteludesse. Näiteks:

==Töökohad== * *

==Teosed== * *

==Tunnustused== * *

Alajaotused

Pikemate artiklite puhul on soovitatav liigendada tekst alajaotusteks, millel on alapealkirjad. Alapealkirju on soovitatav mitte teha linkideks. Keerulisemad ja igavamad andmed on soovitatav koondada eraldi artiklitesse, millele põhiartikli alt viidatakse.

Pikema artikli algusesse on soovitatav paigutada üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema.

Tuleks vältida nii pikki artikleid, et lugejal oleks raske teda huvitavat teavet üles leida.

Vaata ka

Vikipeedia artiklid, mida on soovitav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud, võib koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Välislingid

Artikli sisuosa lõppu võib pealkirja "Välislingid" alla paigutada lingid veebilehekülgedele väljaspool Vikipeediat.

Välislinkidele järgnevad veel lingid samasisulistele vikipeediaartiklitele teistes keeltes. Nende linkide vormistamiseks paigutatakse nurksulgudesse keele lühend, millele ilma tühikuteta järgnevad koolon ja artikli pealkiri teises vikipeedias.

Valemid

Matemaatiliste valemite, reaktsioonivõrrandite jne kirjutamiseks võib kasutada <math> käske (LaTeX), kuid võimaluse korral tuleb need kirjutada siiski spikris äratoodud viisil. Suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed tuleb kirjutada kursiivis, vektorid rasvaselt.

LaTeX'i kasutamise kohta valemite kirjutamisel vaata Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine.

Kuulutused

Vikipeedias ei aktsepteerita artiklitena kuulutusi, kommertsreklaame ega propagandat. Kui kuulutus on mõnes teises serveris, on teatud juhtudel mõeldav sellele viitamine välislingi kaudu vastavas alajaotuses. Samuti tuleb kõne alla kuulutuste ja muu teabe avaldamine vastava artikli aruteluleheküljel. Kasutajalehekülje ning sellest kaldkriipsu abil tuletatud lehekülgede kasutamine on enam-vähem vaba.

Täpsustusleheküljed

Täpsustuslehekülgedel loetletakse mingi sõna, nime või väljendi erinevaid tähendusi ning suunatakse vastavate artiklite juurde.

Täpsustuslehekülje algusesse tuleb alati kirjutada

{{täpsustuslehekülg}}
----

ja lõppu alati

[[Category:Täpsustusleheküljed]]

Bioloogilised taksonid

Liigi ja perekonna kohta käivate artiklite pealkirjad on ainsuses, perekonnast kõrgemate taksonite pealkirjad aga mitmuses. Näiteks liik Harilik mänd (Pinus sylvestris), perekond Mänd (Pinus) ja sugukond Männilised (Pinaceae).

See reegel kehtib ka väljasurnud taksonite kohta. Artiklipealkirjaks ei tohi olla "mammutid", vaid "mammut". "Trilobiidi" asemel peab olema "trilobiidid".

Perekondade, liikide ja alamliikide ladinakeelsed nimed kirjutatakse kursiivis, perekonnast kõrgemate taksonite nimede puhul kursiivi ei kasutata.

Kategoriseerimine

Kui kategooria ja artikli nimi on identsed (näiteks "Kuuba" ja "Category:Kuuba"), peaks artiklile määratav kategooria välja nägema nii: [[Category:Kuuba|*Kuuba]]. Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest.

Spetsiaalreeglid

• Maade artiklite reeglid
• Haldusüksuste artiklite reeglid