Kasutaja:Lulu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 38. rida: | 38. rida: | ||
---- |
---- |
||
'''Kvint''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''quinta'' "viies") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 4 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on [[Konsonants|konsoneeriv]] intervall. [[Oktaav]]i ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist [[oktaav]]i ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine [[ülemheli]]. [[Viiul]]i ja [[vioola]] (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele. |
'''Kvint''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''quinta'' "viies") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 4 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on [[Konsonants|konsoneeriv]] intervall. [[Oktaav]]i ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist [[oktaav]]i ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine [[ülemheli]]. [[Viiul]]i ja [[vioola]] (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele. |
||
on peetakse klassikalises [[harmoonia]]s [[Dissonants|dissoneerivaks]] intervalliks. Suurendatud kvarti (<4) suurusega 3 [[Toon (muusika)|toon]]i nimetatakse ka [[tritoon]]iks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt [[Dissonants|dissoneerivaks]] või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", ''Diabolus in musica''). Klassikalises [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]s laheneb IV ja VII astme vahel asuv [[diatooniline]] suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse [[sekst]]i. |
|||
[[Category:Muusika]] |
[[Category:Muusika]] |
||
Redaktsioon: 11. veebruar 2005, kell 18:54
Olen siin alates 2005. a. jaanuarist.
Vaikselt kirjutan, täiendan, toimetan, arutlen. Loodetavasti on sellest kasu.
Enam huvipakkuvad teemad on filosoofia, folkloor, muusika jpm.
Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid.
Oktav (oktaav) ( < ladina k "kaheksa") on intervall helide vahel vahekaugusega 8 diatoonilise helirea astet ehk 6 tooni. Oktavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Oktav on ainus intervall, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka tempereeritud häälestuses.
Priim ( < ladina k primus "esimene") on intervall helide vahel vahekaugusega 0 (null) diatoonilise helirea astet ehk seesama heli (unissoon). Puhta priimi (p1) suurus toonides on 0 (null) tooni.
Sekund ( < ladina k secundo "teine") on intervall helide vahel mis on teineteisest 1 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese sekundi (v2) suurus toonides on 1/2 (pool) tooni, suure sekundi (s2) suurus toonides on 1 (üks) toon. Sekund on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Terts ( < ladina k tertio "kolmas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 2 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese tertsi (v3) suurus toonides on 1 ja 1/2 (poolteist) tooni, suure tertsi (s3) suurus toonides on 2 (kaks) tooni. Kõik akordid oma põhikujul koosnevad helidest, mis on üksteisest tertside kaugusel. Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Kvart ( < ladina k quarta "neljas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 3 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvardi (p4) suurus toonides on 2 ja 1/2 (kaks ja pool) tooni. Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti (<4) suurusega 3 tooni nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Kvint ( < ladina k quinta "viies") on intervall helide vahel mis on teineteisest 4 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus toonides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on konsoneeriv intervall. Oktaavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist oktaavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli ja vioola (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele.
Intervall on vahekaugus kahe heli vahel; kahe samaaegselt kõlava heli (harmoonilise intervalli) või järjestikuselt kõlava heli (meloodilise intervalli) kooskõla. Intervalle mõõdetakse diatoonilise helirea astmetega ja toonidega. Intervallide nimetused tulenevad nende astmelisest suurusest: priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim jne.