Jakob Johann Gonsior: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Jakob Johann Gonsior''' (3/[[15. jaanuar]] [[1794]] [[Tallinn]] [[Eestimaa kubermang]] [[Venemaa keisririik]] – 29. märts/[[10. aprill]] [[1865]] |
'''Jakob Johann Gonsior''' (3/[[15. jaanuar]] [[1794]] [[Tallinn]] [[Eestimaa kubermang]] [[Venemaa keisririik]] – 29. märts / [[10. aprill]] [[1865]] [[Tallinn]]) oli [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|Tallinna raehärra]]. |
||
Ta õppis 1813–1816 [[Tartu Ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. |
Ta õppis 1813–1816 [[Tartu Ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. |
||
Aastatel 1816–1828 oli ta [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] [[advokaat]] |
Aastatel 1816–1828 oli ta [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] [[advokaat]] ning 1828. aastast kuni surmani [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|Tallinna raehärra]]. |
||
1836. aastal määrati Jakob Johann Gonsior Tallinna linna esindajaks Venemaa keisri kantselei II osakonna juures tegutseva seadusandliku komisjoni juurde |
1836. aastal määrati Jakob Johann Gonsior Tallinna linna esindajaks Venemaa keisri kantselei II osakonna juures tegutseva seadusandliku komisjoni juurde kriminaalõiguse väljatöötamiseks ning ta viibis ja elas alaliselt rohkem Peterburis. |
||
1844. aastal, naastes Tallinna, esitas ta oma kandidatuuri Tallinna bürgermeistri ametikohale, kuid jäi raevalimistel alla [[Friedrich Georg von Bunge]]le. |
|||
4/16. mail 1828 abiellus ta [[Tallinna Niguliste kogudus]]e õpetaja [[Johann Bernhard von Gebhardt]]i tütre Amalia Constantia von Gebhardtiga. |
4/16. mail 1828 abiellus ta [[Tallinna Niguliste kogudus]]e õpetaja [[Johann Bernhard von Gebhardt]]i tütre Amalia Constantia von Gebhardtiga. |
||
== Jakob Gonsior-asutus == |
== Jakob Gonsior-asutus == |
||
Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 |
Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 aasta vanuses suri, pärandas ta testamendiga kogu oma [[vallasvara]] ja [[kinnisvara]] (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, [[Jahu tänav|Jahu]] 10 kinnistu, ait [[Pühavaimu kirik]]u õuel ja [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 10 // [[Mündi tänav|Mündi]] 2) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. Gonsiori sihtasutise põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine, puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. 1928. aastal ehitas asutus Tallinna [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]]ale kaks maja 22 korteriga, mis anti soodsatel tingimustel üürile lasterikastele töölisperedele. Jakob Gonsior-asutus tegutses aastatel 1866–1940, algul linna [[Jumalalaegas|Jumalalaeka]] ja 1885. aastast [[Tallinna linnavalitsus]]e alluvuses ning kahel viimasel tegevusaastal iseseisva [[sihtasutus]]ena<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/03/22/jacob-gonsior-ja-gonsiori-tanav/ JACOB GONSIOR JA GONSIORI TÄNAV], linnaarhiiv.wordpress.com, 22 märts 2017</ref>. |
||
Tema järgi on nimetatud [[Gonsiori tänav]] Tallinnas. |
Tema järgi on nimetatud [[Gonsiori tänav]] Tallinnas. |
||
Redaktsioon: 31. mai 2022, kell 17:17
Jakob Johann Gonsior (3/15. jaanuar 1794 Tallinn Eestimaa kubermang Venemaa keisririik – 29. märts / 10. aprill 1865 Tallinn) oli Tallinna raehärra.
Ta õppis 1813–1816 Tartu Ülikoolis õigusteadust.
Aastatel 1816–1828 oli ta Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat ning 1828. aastast kuni surmani Tallinna raehärra.
1836. aastal määrati Jakob Johann Gonsior Tallinna linna esindajaks Venemaa keisri kantselei II osakonna juures tegutseva seadusandliku komisjoni juurde kriminaalõiguse väljatöötamiseks ning ta viibis ja elas alaliselt rohkem Peterburis.
1844. aastal, naastes Tallinna, esitas ta oma kandidatuuri Tallinna bürgermeistri ametikohale, kuid jäi raevalimistel alla Friedrich Georg von Bungele.
4/16. mail 1828 abiellus ta Tallinna Niguliste koguduse õpetaja Johann Bernhard von Gebhardti tütre Amalia Constantia von Gebhardtiga.
Jakob Gonsior-asutus
Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 aasta vanuses suri, pärandas ta testamendiga kogu oma vallasvara ja kinnisvara (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, Jahu 10 kinnistu, ait Pühavaimu kiriku õuel ja Raekoja plats 10 // Mündi 2) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. Gonsiori sihtasutise põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine, puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. 1928. aastal ehitas asutus Tallinna Nurme tänavale kaks maja 22 korteriga, mis anti soodsatel tingimustel üürile lasterikastele töölisperedele. Jakob Gonsior-asutus tegutses aastatel 1866–1940, algul linna Jumalalaeka ja 1885. aastast Tallinna linnavalitsuse alluvuses ning kahel viimasel tegevusaastal iseseisva sihtasutusena[1].
Tema järgi on nimetatud Gonsiori tänav Tallinnas.
Viited
- ↑ JACOB GONSIOR JA GONSIORI TÄNAV, linnaarhiiv.wordpress.com, 22 märts 2017
Välislingid
- Gonsior, Jacob Johann (1794-1865), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)