Falklandi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 141 baiti ,  6 kuu eest
Vaatasin üle ja eemaldasin keeletoimetamise malli.
(Komavead, grammatikavead)
(Vaatasin üle ja eemaldasin keeletoimetamise malli.)
 
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Falklandi sõda
| pilt = Falklands, Campaign, (Distances to bases) 1982.jpg
| pildiallkiri = Briti vägede liikumine
| aeg = 2. aprill 1982 kuni 14. juuni 1982
| koht = [[Falklandi saared]]<br>[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared]] ja ümbritsev merepiirkond
| koordinaadid =
| kaotused1 =
* 649 surnud <!-- 633 sõdurit + 16 tsiviilisikust meremeest tapetud -->
* 1 0681068 haavatud
* 11 313 vangi võetudvangivõetud
---------
* 1 [[ristleja]]
| kaotused2 = * 258 <!-- 255 sõdurit + 3 tsiviilisikut --> surnud<ref name="autogenerated1982">{{cite web|url=http://www.raf.mod.uk/history/FalklandIslandsHistoryRollofHonour.cfm |title=Falkland Islands – A history of the 1982 conflict |publisher=Raf.mod.uk |date=1. oktoober 2004 |accessdate=7. veebruar 2010}}</ref>
* 775 haavatud
* 115 vangi võetudvangivõetud
---------
* 2 [[hävitaja]]t
'''Falklandi sõda''', ka '''Falklandi konflikt''' või '''Falklandi kriis''', oli väljakuulutamata sõda [[Argentina]] ja [[Suurbritannia]] vahel. Sõja põhjustas vaidlus riikliku kuuluvuse üle [[Falklandi saared|Falklandi]] ning [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] vahel, mis asuvad [[Atlandi ookean]]i lõunaosas.
 
Sõda algas [[2. aprill]]il [[1982]], kui Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis mereväeüksuse saari tagasi vallutama mereväeüksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega [[14. juuni]]l [[1982]]. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on kõigeseni viimatisemviimane konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud ilma liitlasteta.
 
Argentina hakkas juba 19. sajandi lõpul väitma, et saared peaksid kuuluma neile, ning nad pole tänasenisiiani loobunud kavatsusest need endale saada<ref>Tarmo Maiberg: [http://uudised.err.ee/index.php?06245410 "Sõnasõda Falklandi saarte pärast üha kasvab"] ERR, 8. veebruar 2012.</ref>. Nõue saarte tagasi saamisetagasisaamise kohta lisati Argentina põhiseadusse 1994. aastal. Seetõttu pidas Argentina valitsus sissetungi omaenda territooriumi tagasivallutamiseks, samal ajal kui Briti valitsus pidas sõda [[Suurbritannia meretagused alad|meretaguse ala]] ründamiseks. Kumbki pool sõda ametlikult ei kuulutanud ning vaenutegevus toimus põhiliselt saartel ja seda ümbritseval merel.
 
Konflikt mõjutas tugevalt mõlemat osapoolt. Konflikti alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust, kuid valitsuse toetus vähenes pärast kaotust, mis kiirendas ka valitsuse lagunemist. Suurbritannia valitsuse toetus aga suurenes ning see aitas [[Margaret Thatcher]]i juhitud valitsusel jääda võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Sõda mõjutas mõlema riigi kultuuri: selle ainetel kirjutati raamatuid ja tehti filme. Aja jooksul on sõja mõju inglise kultuurile vähenenud, kuid Argentinas räägitakse sellest tänase päevanitänapäevani.
 
Normaalsed suhted kahe riigi vahel taastati 1989. aastal tingimusel, et saarte riikliku kuuluvuse küsimust enam ei arutata.
 
== Eellugu ==
Sõjale eelnenud perioodil kannatas Argentina majandusliku seisaku all, mil lisaks riigisisesele segadusele toimusid ka pidevad juhtiva militaarpersonali vahetused. 1981. aasta detsembris tõusis teiste seas võimule admiral Jorge Anaya, kes toetas mõtet, et Falklandi saared kuuluvad neile, ning need tuleb kõiki sõjalisi vahendeid kasutades enda kontrolli alla võtta. Siiski uskus ta, et seda tehes ei vastaks Britidbritid sõjalise jõuga.
 
Uued väejuhid soovisid sõjalise lähenemisega tekitada Argentina inimestes teatud määral patriotismi, et saada oma ideele kohalike heakskiitu ning lisaks viia nende tähelepanu eemale muudest riigisisestest probleemidest.
 
Kohalik ajaleht La Prensa avaldas oma veergudel samm-sammulisesammsammulise plaani, mis pidi jõudma avalikkuse ette, ning milles olid üles märgitud saarte omandamise kõik etapid alates planeerimisest lõpetades otsese sõjalise sekkumisega juhuks, kui Lääneriigidlääneriigid saari neile vabatahtlikult loovutada ei soovi.
 
Kasvavad pinged saarestiku ümber said otsustava tõuke, kui Argentina mereväelaste sisse tungitudsissetunginud vanaraua otsijate grupp heiskas Lõuna -Georgia saarele Argentina lipu, mille peale reageeris Briti valvelaev HMS Endurance. Selle tulemusena otsustasid Argentina võimud omakorda jõud valmis seada jõud, miskes pidid 2.aprillil pididaprillil saarestiku vallutama.
 
== Argentiinlaste invasioon ==
2. aprillil 1982 sooritasidmaabusid argentiinlased operatsiooni Rosario käigus maabumise Falklandi saartele. Invasiooni üritas esialgu takistada saarestiku kuberner Sir Rex Hunt, kellel olid sellel hetkel kasutada vaid üksikud sõdurid ja poliitilised võtted, kuid peagi andis ta juhtimise üle Briti major Mike Normanile.
 
Argentina vägede tegevus nägi suures pildis ette kolonel Guillermo Sanchez-Sabarotsi amfiibgrupi maabumist, Moody Brooki sõjaväelinnaku vallutamist, Stanly linna lahingut ning viimast rünnakut ja sellelesellega kaasnevat valitsuse hoone allaandmist.
 
== Brittide poliitiline vastus ==
Kui brittideni oli jõudnud kuuldus argentiinlaste pealetungist, võttis kaitseministeerium ühendust kuberner Huntiga, kes kinnitas, et Argentina väed on tõepoolest võtnud kontrolli saarestiku üle. Lisaks kinnitasid kohalikud elanikud raadioühenduse teel BBC ajakirjanikele, et invasioon on tõepoolesttõesti toimunud. Sellest tulenevalt anti Falklandi saarte vabastamise ülesanne admiral Sir John Fieldhousile, kelle tegevused koodnimega "Operation Corporate" kestsid saarestikus 1. aprillist 20. juunini (1982). Pärast plaanide kinnitamist 2. aprillil määratiplaanide Britikinnitamist valitsusemääras pooltBriti kavalitsus reeglid, mis kehtestasid, et kõik saarestikus toimuv peab saama kiiret kajastust, et valitsusel oleks lihtsam olukorda kontrolli all hoida ning vajadusel võtta vastu poliitilisi otsuseid.
 
== Saarestiku vabastamine ==
Esimesena vallutasid Briti väed major Guy Sherdiani juhtimisel tagasi Lõuna-Georgia. Vaatamata mõningatele tagasilöökidele, mis olid tingitud halvast sügisilmast tekkinud pori tõttuporist ja Briti laevastiku allveelaeva häiretest, suutsid vabastavad väed grupeeruda ja suunduda lahingusse 24. aprillil. Pärast üksikuid konflikte sooritas Sherdian 76 mehega saarel otsese pealetungi Argentina vägedele, kuid lisaks kahe Briti laeva (Antrim ja Plymouth) demonstratiivsele merepommitamisele otsustasid saarel paiknevad Argentina väed alla anda. Seejärel läks saarelt Londoni poole teele sõnum, mille sisu oli: "Meil on hea meel teatada Tema majesteedile, et Lõuna-Georgia saarel lehvib nüüdsest peale meie mereväe lipu ka Ühendkuningriigi lipp." Avalikkuseni jõudis see sõnum peaminister Margaret Thatcheri vahendusel, kes teatas rõõmusõnumeid kohalikule meediale.
 
Koostöös kuningliku õhuväega suudeti hävitada Argentina mereväe põhiline ründelaev General Belgrano, mille uputamine tõi kaasa Argentina sõjaväelaste kogukaotustest ligi poole. Lisaks oli tegemist sedavõrd tähtsa laevaga, et Argentina valitsus tundis, kuidas meresõda hakkab nende kontrolli alt väljuma. Siiski suudeti kaks päeva pärast General Belgrano uputamist anda vastulöök, mille tulemusenatagajärjel läks põhja Briti laev HMS Sheffield, mille käigusning hukkus 20 ja sai viga 24 mereväelast. OsadeOsa allikate väitel olid pääsenud meremehed oma riigi edus saart vallutada aga sedavõrd kindlad, et oma põleva laeva taustal päästelaevadel minema seilates laulsid nad Monthy Pythoni laulu "Always Look on the Bright Side of Life.".
 
Pärast mõnepäevaseid maalahinguid San Carlos, Goos Greenis, Mount Kentis ja Bluff Covis suutsid britid koondada brigaadisuuruse väe vabastamaks Stanley linna ala. 11. juuni öösel alustatud rünnakus kandsid Briti väed mõningaid kaotusi argentiinlaste hästi ülesehitatud kaitse tõttu, kuid pärast kolmepäevast sõjapidamist olid argentiinlaste väed kandnud sedavõrd suuri kaotusi nii elavjõu kuija varude osaskaotusi, et Argentina brigaadikindral Mario Menendez leppis Briti kindralmajori Jeremy Mooriga kokku relvarahus.
 
==Viited ==

Navigeerimismenüü