Vähemusvalitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Aktiivselt toetamine või vahetult osalemine on vist korrektsem |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Vähemusvalitsus''' on [[valitsuskoalitsioon]], |
'''Vähemusvalitsus''' on [[valitsuskoalitsioon]], milles osaleb vahetult või mida toetab aktiivselt vähem kui pool [[esinduskogu]] liikmetest. |
||
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada [[umbusaldus]]t kergemini kui [[enamusvalitsus]]ele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks. Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul. |
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada [[umbusaldus]]t kergemini kui [[enamusvalitsus]]ele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks. Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul. |
||
Redaktsioon: 13. mai 2022, kell 17:25
Vähemusvalitsus on valitsuskoalitsioon, milles osaleb vahetult või mida toetab aktiivselt vähem kui pool esinduskogu liikmetest.
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada umbusaldust kergemini kui enamusvalitsusele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks. Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul.
Mõnedes riikides, iseäranis Põhjamaades on vähemusvalitsuse moodustamine parlamentaarse traditsiooni osa, nt Taani valitsustest pärast 1973. aastast olnud vaid üks enamusvalitsus, enam kui pooled Norra ja Rootsi valitsustest on olnud vähemusvalitsused.
Vähemusvalitsused Eestis
Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida neljal viisil:
- Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus);
- Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Kallase valitsused);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks või valitseda vaid osa kooseisu kehtivusest. Eesti Vabariigis on olnud üksteist vähemusvalitsust:
- Ado Birki valitsus (1920)
- Jaan Tõnissoni teine valitsus (1920)
- Ants Piibu valitsus (1920–1921)
- Friedrich Akeli valitsus (1924)
- Jaan Tõnissoni neljas valitsus (1933)
- Tiit Vähi esimene valitsus (1992)
- Tiit Vähi teine valitsus (1996–1997)
- Mart Siimanni valitsus (1997–1999)
- Siim Kallase valitsus (2002–2003)
- Andrus Ansipi teine valitsus (2009–2011)
- Jüri Ratase esimene valitsus (2018–2019)