Majandusagent: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Majandusagent on [[Füüsiline isik|füüsiline]] või [[juriidiline isik]], kes osaleb mingil viisil või osa majandustegevuse protsessist. Majandusagendiks nimetame kõiki osapooli, kes võimaldavad majandustegevust. Seega võime majandustegevuse ja majandusprotsessi raames kohtuda erinevate esindajatega. Need esindajad saavad osaleda või teha otsuseid tootjate, [[Tarbija|tarbijate]], säästjate või isegi [[Investor|investorite]] näol. <ref>{{Netiviide|url=https://et.economy-pedia.com/11031206-economic-agent|pealkiri=Majandusagent|vaadatud=19.04.2022|autor=|väljaanne=Economy Pedia}}</ref> |
'''Majandusagent''' on [[Füüsiline isik|füüsiline]] või [[juriidiline isik]], kes osaleb mingil viisil või osa majandustegevuse protsessist. Majandusagendiks nimetame kõiki osapooli, kes võimaldavad majandustegevust. Seega võime majandustegevuse ja majandusprotsessi raames kohtuda erinevate esindajatega. Need esindajad saavad osaleda või teha otsuseid tootjate, [[Tarbija|tarbijate]], säästjate või isegi [[Investor|investorite]] näol. <ref>{{Netiviide|url=https://et.economy-pedia.com/11031206-economic-agent|pealkiri=Majandusagent|vaadatud=19.04.2022|autor=|väljaanne=Economy Pedia}}</ref> |
||
Teine majandusagentide [[definitsioon]], mida tuntakse ka kui majandussektoreid, käsitleb neid otsustajatena, kes suudavad ära tunda erinevate majandusrühmade erinevaid majandustegureid, stiimuleid ja motivatsioone. <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.economicactivity.org/2017/06/economic-agents.html|pealkiri=Economic agents, an explanation|aeg=12.06.2017|vaadatud=19.04.2022|autor=|väljaanne=Economic Activity}}</ref> |
Teine majandusagentide [[definitsioon]], mida tuntakse ka kui majandussektoreid, käsitleb neid otsustajatena, kes suudavad ära tunda erinevate majandusrühmade erinevaid majandustegureid, stiimuleid ja motivatsioone. <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.economicactivity.org/2017/06/economic-agents.html|pealkiri=Economic agents, an explanation|aeg=12.06.2017|vaadatud=19.04.2022|autor=|väljaanne=Economic Activity}}</ref> |
||
Redaktsioon: 26. aprill 2022, kell 12:37
Majandusagent on füüsiline või juriidiline isik, kes osaleb mingil viisil või osa majandustegevuse protsessist. Majandusagendiks nimetame kõiki osapooli, kes võimaldavad majandustegevust. Seega võime majandustegevuse ja majandusprotsessi raames kohtuda erinevate esindajatega. Need esindajad saavad osaleda või teha otsuseid tootjate, tarbijate, säästjate või isegi investorite näol. [1]
Teine majandusagentide definitsioon, mida tuntakse ka kui majandussektoreid, käsitleb neid otsustajatena, kes suudavad ära tunda erinevate majandusrühmade erinevaid majandustegureid, stiimuleid ja motivatsioone. [2]
Üldiselt arvestavad majandusteadlased kolme või nelja majandusagentide tüüpi: perekonnad, ettevõtted, valitsus ja keskpangad.[2]
Perekonnad[2]
Pered tarbivad, töötavad ja säästavad. Nende tulu jaguneb tarbimise, säästude ja maksude vahel.
Neil on majanduses kahekordne roll. Ühest küljest on nad tarbijad, nad nõuavad kaupu ja teenuseid. Teiselt poolt omavad nad tootmisvahendeid, mille kaudu kaupu ja teenuseid toodetakse.
Ettevõtted [2]
Ettevõtted püüavad maksimeerida oma kasulikkust (majanduslikku kasu) oma aktsionäridele. Selle saavutamiseks kasutavad ettevõtted kaupade ja teenuste tootmiseks tootmistegureid (maa, tööjõud ja kapital), luues väärtust ja rikkust.
Nad nõuavad peredelt palga eest tööjõudu, samuti võtavad nad kasutusele kapitali (masinad, sõidukid, arvutid jne) intresside eest ja maad rendile. Lõpuks pakuvad nad kaupu ja teenuseid peredele, teistele ettevõtetele või valitsusele.
Valitsus [2]
Valitsus kehtestab enamiku reeglitest, kuidas majandusagendid peaksid omavahel suhtlema. Nad pakuvad kaupu ja teenuseid (peamiselt avalikke kaupu ja teenuseid, nagu teed või riigi julgeolek) riiklike ettevõtete kaudu või koostöös eraettevõtetega.
Valitsused nõuavad ettevõtetelt kaupu ja perekondadelt tööjõudu. Kuid nad maksustavad neid ka selle sissetuleku, kasumi, rikkuse jms alusel.
Nad võivad reguleerida hindu, piirata või keelata teatud kaupade tarbimist, kehtestada tariife, importida, ergutada tootmist jne. Lõpuks jagavad nad rikkust sotsiaalteenuste kaudu haridus-, tervishoiu- ja vaesusprogrammides.
Keskpangad[2]
Keskpangad haldavad riigi valuutat, rahapakkumist ja intressimäärasid. Rahapoliitika abil saavad nad suurendada raha pakkumist majanduses või muuta intressimäärasid, et ergutada või ergutada tarbimist, säästmist või investeeringuid.
Esindusagendi mudel ja heterogeense agendi mudel
Majandusmudelit, milles kõik teatud tüüpi esindajad (näiteks kõik tarbijad või kõik ettevõtted) eeldatakse olevat täpselt identsed, nimetatakse esindusagendi mudeliks. Mudelit, mis tunneb ära agentide erinevused, nimetatakse heterogeense agent mudeliks. [3]
Majandusteadlased kasutavad sageli representatiivseid agentide mudeleid, kui nad tahavad majandust kirjeldada võimalikult lihtsal viisil. Seevastu võivad nad olla kohustatud kasutama heterogeenseid agentide mudeleid, kui agentidevahelised erinevused on antud küsimuse jaoks otseselt olulised. Näiteks on tõenäoline, et vanuse heterogeensuse arvessevõtmine on vajalik mudelis, mida kasutatakse pensionide majanduslike mõjude uurimiseks; rikkuse heterogeensuse arvestamine on tõenäoliselt vajalik mudelis, mida kasutatakse ettevaatusabinõu või ümberjaotava maksustamise uurimiseks. [3]
Viited
- ↑ "Majandusagent". Economy Pedia. Vaadatud 19.04.2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Economic agents, an explanation". Economic Activity. 12.06.2017. Vaadatud 19.04.2022.
- ↑ 3,0 3,1 "Agent (economics)". Wikipedia. 05.10.2021. Vaadatud 19.04.2022.