Priidu Aavik: erinevus redaktsioonide vahel
täiend |
|||
| 32. rida: | 32. rida: | ||
== Looming == |
== Looming == |
||
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga |
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942–1943 [[Norra meri|Norra merel]] ja 1944–1945 [[Atlandi ookean]]il ja [[Nigeeria]]s. Suviti armastas maalida [[Prangli]] rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel. |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Redaktsioon: 20. aprill 2022, kell 12:50
| Priidu Aavik | |
|---|---|
| Sündinud |
22. aprill 1905 Novgorod |
| Surnud |
22. aprill 1991 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik |
| Tunnustus | Eesti NSV riiklik preemia (1947) |
Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Elulugu
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena.[1] Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetaja. 1914 ta vallandati ning perekond kolis Tallinnasse. 1917 koliti Hagerisse Maidla mõisa, kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. 1918 ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu Aavik asus elama Kernu valda Haiba külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus läks tööle ning asus õppima Ants Laikmaa ateljeekooli.[2]
1934 astus Aavik Kõrgemass Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta Tallinna, kus asutas oma stuudio.[3] 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.[3]
1941. aasta suvel mobiliseeriti Aavik Punaarmeesse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja Leningradi lähistel, hiljem siirdus Jaroslavli, kus oli üks Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi[3] ning Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu asutajaid.
Eestisse naasnult töötas ta 1944–1946 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
Looming
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942–1943 Norra merel ja 1944–1945 Atlandi ookeanil ja Nigeerias. Suviti armastas maalida Prangli rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel.
Isiklikku
Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.
Tunnustus
- 1965 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1947 – Nõukogude Eesti preemia