Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 4 baiti ,  2 kuu eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
 
 
[[Pilt:Ihs-logo.svg|pisi|Jesuiitide ordu pitsatijäljend]]
'''Jesuiidid''' on [[Katoliiklus|katoliiklik]]u [[Katoliku kirik|kiriku]] [[mungaordu]] ''Societas Jesu'' (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati [[27. september|27. septembseptembril]]ril [[1540]], paavst [[Paulus III]] bullaga ''Regimini militantis ecclesiae''. Ordu asutamise eestvedajaks oli [[Ignatius Loyola]] koos kuue sõbraga. Jesuiitide ordukindral on [[2016]]. aastast [[Arturo Sosa]].
 
Jesuiitide liikumine sai alguse [[Hispaania]]st, kus katoliku kiriku juhtkond alustas vastukaaluks [[reformatsioon]]ile [[reform]]e eesmärgiga teha usuline õpetus rahvale arusaadavamaks. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka ''reconquista''[[rekonkista]] – maa tagasivallutamine [[araablased|araablastelt]], mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku sisemise uuenduse (reformi) kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast. Ordu loomise eesmärk polnud [[vastureformatsioon]], vaid uue elulaadi (ka reformaatorite ideede ja vaba linnaühiskonna) järgimine orduelus.
 
==Jesuiidid Poolas, Leedus ja Liivimaal==
Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis [[16. sajand]]il Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja [[Riia peapiiskop]]i poolt [[1561]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i kaitse alla, nn [[Poola aeg|Poola ajal]] Eestis.
 
Kui algselt oli Poola kuningas [[Zygmunt II August]] piirkonnas juba levinud [[Luterlus|luteri usu]] suhtes tolerantne, siis uueks kuningaks valitud [[Stefan Batory]], kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola ([[Rzeczpospolita]]) riigi koosseisu, andis [[1582]]. aastal katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas [[vastureformatsioon|vastureformatsioon (rekatoliseerimine)]].
 
Lühikesel Vene valitsemisajal ([[1558]]–[[1582]]) [[Tartu ajalugu|Tartus]] moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskopkonna piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piis­kopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklike puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusega rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587).
 
Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile [[Tartu Püha Katariina klooster]] ja [[Tartu Katariina kirik|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].
 
1585. aastal määrati [[Antonio Possevino]] põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.
137 856

muudatust

Navigeerimismenüü