Uno Aava: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infokast |
{{Infokast autorallisõitja |
||
| |
|Nimi=Uno Aava |
||
| ⚫ | |||
| sünninimi = Grünmann |
|||
|Rahvus=eestlane |
|||
| ⚫ | |||
|Sünnikoht=Vologda, Vene NFSV |
|||
| alma mater = Tallinna Polütehniline Instituut |
|||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 13. aprill 2022, kell 10:04
| Isikuandmed | |
|---|---|
| Rahvus | eestlane |
| Sünniaeg | 22. november 1928 |
| Sünnikoht | Vologda, Vene NFSV |
Uno Aava (kuni 1938. aastani Grünmann; sündinud 22. novembril 1928 Vologdas Vene NFSVs) on eesti autorallisõitja.
Elukäik
Ta lõpetas aastal 1958 Tallinna Polütehnikumi ja aastal 1967 Tallinna Polütehnilise Instituudi.
Ta alustas võistlemist 1952. aastal mootorratastel ja läks 1958. aastal üle autodele. Tema esimene võistlusauto oli Pobeda ehk GAZ M-20.
1957 asus tööle Tallinna Autoremonditehasesse nr 1, kus samal aastal hakati ehitama võidusõiduautot Estonia-1. Osales Estonia-2 ja Estonia-3 valmistamisel ja viimase seeriatootmisesse juurutamisel. Võistles ise masinatel Estonia-1 ja Estonia-5.
Seoses autospordi tormilise arenguga Eestis moodustati 1960. aastal Mootorrattaspordi Föderatsiooni juurde autospordi komitee, milles Uno Aava hakkas tegelema autoralli probleemidega. 1966 asutati Eesti Autospordi Föderatsioon, mille aseesimeheks ja ühtlasi autorallikomitee esimeheks sai 17 aastaks Uno Aava.
1969 asus töö tõttu neljaks aastaks elama Nigeeriasse, et ehitada välja Lääne-Aafrikas NSV Liidu autosid müüvate ja teenindavate jaamade võrk (WAATECO). Asus 1973. aastal tööle Tallinna Autobussipargi peainsenerina ja hiljem direktorina. 1979–1983 töötas Ungaris NSV Liidu Kaubandusesinduses Avtoeksport tehnokeskuse peainsenerina autode hoolduse alal. 1983. aastast töötas Maardu 1. Autobaasi direktorina. Sai 1986. aastal Autovedude Valitsuse juhataja asetäitjaks reisijateveo alal. 1990. aastal loodi Autoettevõtete Liit, kus Uno Aava töötas juhataja asetäitjana reisijateveo alal. 1997–2001 oli samas tegevjuht.
Aastatel 1968–1990 juhendas ta paljusid Eesti tuntud autosportlasi (näiteks Heiki Ohu, Toomas Diener, Joel Tammeka, Ants Kulgevee, Vello Õunpuu, Aarne Timusk, Toomas Olbrei, Vello Grünberg, Juhan Sein, Vello Mäeots, Juhan Saar, Vahur Vaarma).
Rallikarjäär
- 1959 võitis Aava koos Väino Paasikuga Tallinna, Eesti NSV ja NSV Liidu meistrivõistlused, neile anti 1960. aastal NSV Liidu meistersportlase nimetus. Sama aasta sügisel võistles Uno Aava võidusõiduautol Estonia-1 Nõukogude Liidu meistrivõistlusel Minski ringrajal.
- 1963 NSV Liidu autoralli meistrivõistluste (MV) absoluutne võitja. Kokku NSV Liidu MV 2 kulda, 4 II kohta, 2 III kohta. 4-kordne Eesti meister, kokku 10 auhinnalist kohta.
- 1964 anti talle Nõukogude Liidu aumeistersportlase aunimetus ning vabariiklik auto-motospordikohtuniku kategooria.
- 1968 osales London-Sydney maratonrallil NSV Liidu meeskonnas Moskvitš 412. Absoluudis 22. koht.
- 1969 Soome autorallil Jyväskylä Suurajot klassivõit (absoluutarvestuses 15. koht).
- 1969 anti talle NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus.
- 1970 osales Londoni-Mexico maratonralli legendi koostamisel NSV Liidu meeskonna jaoks.
- 1974. aastast siiani toimub Uno Aava nimeline karikaralli (rahvaralli). 2007. aastal sügisel sõideti seda rallit 25. korda. Mängus oli kolmas karikas.
- 1987. aastal anti Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus.
- 2001. aastal tunnistati Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks.
- 2013. aastal avaldas Uno Aava oma 85. sünnipäevaks elulooraamatu "Elu- ja ralliradadel", mis annab hea ülevaate ka Eesti autospordi ajaloost. Raamat pälvis 2014. aastal Georg Hackenschmidti auhinna eridiplomi.