Venelased: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Käsitsi tühistamine Tühistatud |
Resümee puudub Märgis: Käsitsi tühistamine |
||
31. rida: | 31. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Venelased''' ([[endanimetus]] ''русские'') on |
'''Venelased''' ([[endanimetus]] ''русские'') on [[idaslaavlased|idaslaavi]] [[rahvus]], kes räägib [[vene keel]]t ja elab põhiliselt [[Venemaa]]l ja selle naaberriikides. |
||
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.<ref name="rosstat" /> |
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.<ref name="rosstat" /> |
||
47. rida: | 47. rida: | ||
*[[vanausulised|vanausulisi]] (''старообрядцы''). |
*[[vanausulised|vanausulisi]] (''старообрядцы''). |
||
Usklikud on põhiliselt [[õigeusk]]u, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse. |
Usklikud on põhiliselt [[õigeusk]]u, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 2. aprill 2022, kell 14:24
Rahvaarv | |
---|---|
umbes 129 miljonit[1] | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Venemaal 111 016 896[2] | |
Keeled | |
vene keel | |
Religioon | |
Põhiliselt õigeusk. Väike osa inimestest praktiseerib ka protestantismi ja teisi uske. Paljud venelased on ateistid või agnostikud. |
Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.[2]
Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.
16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.
Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.
Etnograafiliste rühmadena eristatakse:
- kasakaid (казаки),
- pomoore (поморы),
- Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),
- vanausulisi (старообрядцы).
Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.
Vaata ka
Viited
- ↑ http://www.demoscope.ru/weekly/2013/0571/tema02.php
- ↑ 2,0 2,1 "Национальный Состав Населения Российской Федерации" (XLS). Rosstat (vene keeles). 2010. Vaadatud 25. märts 2012.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Про кількість та склад населення України за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року". 2001.ukrcensus.gov.ua. 2001. Vaadatud 12. märts 2018.
- ↑ "Перепись Населения Республики Казахстан 2009 Года" (rar). Vaadatud 12. märts 2018.
- ↑ "Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2011". Statistikaamet. Vaadatud 2. juuni 2013.
- ↑ "Georgia's ethnic composition: 2014 census". pop-stat.mashke.org. 2014. Vaadatud 12. märts 2018.
- ↑ "Population (urban, rural) by Ethnicity, Sex and Mother Tongue" (pdf). National Statistical Service of the Republic of Armenia. 2011. Vaadatud 12. märts 2018.
Kirjandus
- Oleg Balanovski, "Two Sources of the Russian Patrilineal Heritage in Their Eurasian Context", The American Society of Human Genetics, Volume 82, Issue 1, p236–250, Jan 10, 2008
Tsitaadid Vikitsitaatides: Venelased |