Varangu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. veebruar 2022, kell 15:22

See artikkel räägib Koeru kihelkonna (sks Warrang) mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata Varangu mõis (Haljala) (sks Wrangelshof).

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.

Mõisakompleks

Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795. aastal von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja arhitekti Johann Heinrich Bartholomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Mõis kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824–1827) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833–1841) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja seda on hakatud restaureerima.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 1909–1918 graafik Eduard Viiralt.

Mõisa sisevaade
Mõisa sisevaade
Mõisa sisevaade

Tõllakuur
Ait
Valitsejamaja

Välislingid

Varangu mõis, Eesti mõisaportaalis

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel|räägib [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] ([[saksa keel|sks.]] ''Warrang'') mõisast; [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonna]] mõisa kohta vaata [[Varangu mõis (Haljala)]] ([[saksa keel|sks.]] ''Wrangelshof'').}}
+{{See artikkel|räägib [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] ([[saksa keel|sks]] ''Warrang'') mõisast; [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonna]] mõisa kohta vaata [[Varangu mõis (Haljala)]] ([[saksa keel|sks]] ''Wrangelshof'').}}
 [[Pilt:Varangu mõisa peahoone.jpg|pisi|Mõisa peahoone]]
-'''Varangu mõis'''  ([[saksa keel]]es ''Warrang'') oli [[mõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumile.
+'''Varangu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Warrang'') oli [[mõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumile.
-Varangu mõis eraldus [[Liigvalla mõis]]ast (saksa keeles ''Löwenwolde'')  [[17. sajand]]il ning sai nime [[Wrangel]]ite perekonna järgi.
+Varangu mõis eraldus [[Liigvalla mõis]]ast (saksa keeles ''Löwenwolde'') [[17. sajand]]il ning sai nime [[Wrangel]]ite perekonna järgi.
 ==Mõisakompleks==
-[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.
+[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]]. aastal von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja arhitekti [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.
-Kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824-27) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833-41) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von [[Schilling]]. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.
+Mõis kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824–1827) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833–1841) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von [[Schilling]]. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja seda on hakatud restaureerima.
 Peahoone läheduses asub arvatavasti [[18. sajand]]ist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine [[Ao mõis]]a peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.
@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 </gallery>
-==Vaata ka==
+==Välislingid==
 *[http://www.mois.ee/jarva/varangu.shtml Varangu mõis], [http://www.mois.ee/ Eesti mõisaportaalis]
 {{Koeru kihelkond}}