Neandertallane: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
|||
'''Neandertaallane''' (Homo neanderthalensis) kujunes [[Euraasia]]sse asunud [[ |
'''Neandertaallane''' (''Homo neanderthalensis'') on [[iniimene|inimese]] [[liik (bioloogia)|liik]] või alamliik, kes kujunes [[Euraasia]]sse asunud [[Püstine inimene|püstisest inimesest]], kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, [[Aafrikas]] kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse [[tarkinimene|tarkinimeseks]] (''Homo sapiens''). Neandertaallane elas [[Euraasia]]s varem kui [[tarkinimene|tarkinimene]], tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi. |
||
Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt [[Homo habilis|osav-]] ja |
Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt [[Homo habilis|osav-]] ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud [[kõne]]t veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka [[kõne]]võimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. |
||
Neandertaallased olid [[Tarkinimene|tarkinimeste]] kõrval ainus [[religioon|religioosse]] arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt [[maagia|maagilisi]] toiminguid ja kombetalitusi. |
Neandertaallased olid [[Tarkinimene|tarkinimeste]] kõrval ainus [[religioon|religioosse]] arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt [[maagia|maagilisi]] toiminguid ja kombetalitusi. |
||
[[Category:Esikloomalised]] |
|||
[[Category:Väljasurnud imetajad]] |
|||
Redaktsioon: 8. veebruar 2005, kell 01:04
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Neandertaallane (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertaallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi.
Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.