Õiguskantsler: erinevus redaktsioonide vahel
Suur algustaht Märgised: Asendamine Tühistatud Visuaalmuudatus |
P Undid edits by 94.246.230.156 (talk) to last version by 80.250.114.226: unexplained content removal Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} |
|||
==ime mu nokut== |
|||
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}} |
|||
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. |
|||
Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. "Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole," kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. "Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi."<ref name="juristid">[[Valle-Sten Maiste]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12565:juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3348 "Juristid ei taha olla eeskäijad"] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)</ref> |
|||
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Mariann Männi]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/korge-riigiametniku-raige-salaelu?id=78833976|Pealkiri=Kõrge riigiametniku räige salaelu|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712054932/http://ekspress.delfi.ee/kuum/korge-riigiametniku-raige-salaelu?id=78833976}}</ref> |
|||
==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses== |
|||
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. |
|||
==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses== |
|||
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk. |
|||
Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks. |
|||
Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks. |
|||
Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. |
|||
Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi. |
|||
1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid. |
|||
==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal== |
|||
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. |
|||
President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. |
|||
Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.<ref name="koch">[[Tuuli Koch]] [http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks "Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks"] Postimees, 18.12.2007</ref> |
|||
==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal== |
|||
==Õiguskantslerite loend== |
|||
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940 |
|||
* [[Richard Övel]] 1944–1949 |
|||
* [[Artur Mägi]] 1949–1981 |
|||
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000 |
|||
* [[Allar Jõks]] 2001–2008 |
|||
* [[Indrek Teder]] 2008–2015 |
|||
* [[Ülle Madise]] 2015. aastast |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht] |
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht] |
||
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus] |
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus] |
||
Redaktsioon: 6. veebruar 2022, kell 21:41
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
|
See artikkel räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit Õiguskantsler (üldmõiste). |
Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes ombudsmani ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. "Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole," kinnitab õiguskantsler Indrek Teder. "Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi."[1]
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.[2]
Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses
Õiguskantsleri institutsioon loodi 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. Õiguskantsleri määras siis ametisse president ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik.
Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses
Kehtivas põhiseaduses käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet üldaktide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste seadustega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda Riigikohtu poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.
Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.
Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.
1999. aastast täidab õiguskantsler ka ombudsmani (õigusvahemehe) ülesandeid.
Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal
President Lennart Meri esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase Priit Kama kandidaadina alles pärast Eerik-Juhan Truuvälja volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält.
President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori Rein Müllersoni ja vandeadvokaat Kaido Pihlaka nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema.
Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks Allar Jõks. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.[3]
Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal
Õiguskantslerite loend
- Anton Palvadre 1938–1940
- Richard Övel 1944–1949
- Artur Mägi 1949–1981
- Eerik-Juhan Truuväli 1993–2000
- Allar Jõks 2001–2008
- Indrek Teder 2008–2015
- Ülle Madise 2015. aastast
Viited
- ↑ Valle-Sten Maiste "Juristid ei taha olla eeskäijad" Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)
- ↑ Mariann Männi (12. juuli 2017). "Kõrge riigiametniku räige salaelu". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS.
{{netiviide}}:|arhiivimisurl=nõuab parameetrit|arhiivimisaeg=(juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ Tuuli Koch "Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks" Postimees, 18.12.2007