Puravik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
21. rida: | 21. rida: | ||
==Süstemaatika== |
==Süstemaatika== |
||
Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. [[1974]] trükivalgust näinud [[Kuulo Kalamees|Kuulo Kalamehe]] ja [[Vello Lasting]]u raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke"<ref name="pur" />. Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki<ref name="pur" />. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga [[puravikulised|puravikuliste sugukonda]] kuuluvate perekondade vahele |
Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. [[1974]] trükivalgust näinud [[Kuulo Kalamees|Kuulo Kalamehe]] ja [[Vello Lasting]]u raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke"<ref name="pur" />. Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki<ref name="pur" />. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga [[puravikulised|puravikuliste sugukonda]] kuuluvate perekondade vahele. |
||
==Kirjeldus== |
==Kirjeldus== |
Redaktsioon: 5. veebruar 2022, kell 11:31
Puravik | |
---|---|
Pomerantspuravik Leccinum versipelle | |
Taksonoomia | |
Riik |
Seened Fungi |
Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
Klass |
Agaricomycetes |
Selts |
Puravikulaadsed Boletales |
Sugukond |
Puravikulised Boletaceae |
Perekond |
Puravik Leccinum Gray |
Tüüpliik | |
Haavapuravik Leccinum aurantiacum (Bull.) Gray (1821) |
Puravik (Leccinum) on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.
Süstemaatika
Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke"[1]. Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki[1]. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele.
Kirjeldus
Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor[1]. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall[1]. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud[1].
Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega[2]. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad[2]. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb[2]. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega[1]. Puravikud on okas- ja lehtpuu-mükoriisaseened[2]. Ainsaks erandiks on pipratatik [1].
Eestis kasvab 12 liiki puravikke.[2]
Söödavus
Puravikud on head söögiseened.
Eesti liike
- Leccinum aurantiacum – haavapuravik
- Leccinum duriusculum – paplipuravik
- Leccinum melaneum – mustjas puravik
- Leccinum niveum – valge puravik
- Leccinum percandidum – roosakas puravik
- Leccinum populinum – punapuravik
- Leccinum pseudoscabrum – pöögipuravik
- Leccinum quercinum – pargipuravik
- Leccinum scabrum – kasepuravik
- Leccinum variicolor – kirju puravik
- Leccinum versipelle – pomerantspuravik
- Leccinum vulpinum – palupuravik