Jõhvnööbik: erinevus redaktsioonide vahel

Jõhvnööbik
	;
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi;
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota;
Klass	Agaricomycetes;
Selts	Šampinjonilaadsed Agaricales;
Sugukond	Nööbikulised Marasmiaceae;
Perekond	Metskõrges Gymnopus;
Liik	Jõhvnööbik;
Binaarne nimetus
	Gymnopus androsaceus; (L. : Fr.) J.L. Mata & R.H. Petersen (nom. inval.)
Sünonüümid
	Marasmius androsaceus; Androsaceus androsaceus;

Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 29. jaanuar 2022, kell 12:46

Jõhvnööbik (Gymnopus androsaceus) on nööbikuliste sugukonda metskõrgese perekonda kuuluv seeneliik.

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1753. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné nime all Agaricus androsaceus. 1838. aastal paigutas Elias Magnus Fries selle nööbiku perekonda (Marasmius). 2004. aastal paigutati ta metskõrgese perekonda.

Jõhvnööbik on levinud laialt Holarktises, esinedes muuhulgas Põhja-Ameerikas (USA-s), Põhja-Aafrikas (Marokos) ning Põhja-Aasias (Hiinas, Koreas, Jaapanis). Lisaks on teda leitud Lõuna-Ameerikast Argentinast ja Austraaliast. Ta on sage peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb teda samuti väga sageli, paiguti massiliselt.^[1]

Ta kasvab okas- ja segametsades, esinedes okstel, puidu- ja kooretükkidel, käbidel ja okastel.^[1] Viljakehad esinevad aprillist novembrini.

Jõhvnööbiku viljakeha on õhuke ja pisike. Kübar muudab sõltuvalt niiskustingimustest värvust: märjalt on ta tume ja klaasjalt läbipaistev, kuivalt hele ja läbipaistmatu.^[1] Kübar on kujult soonelis-vaoline, sageli keskelt süvendunud. Kübar on 3–10 mm lai. Eoslehekesed on värvuselt kollakaspruunid, asetsevad hõredalt ja on jalale kinnitunud. Õhuke jalg on 3–6 cm pikk ja 0,5–1 mm lai. Seeneliha on õhuke, värvuselt punakaspruun ja ilma erilise lõhnata. Eosed on kujult lantsetjad, mõõtmetega 5–8 × 3–4,5 mikromeetrit.^[1] Eospulber on valge.

Jõhvnööbikuga sarnaneb okka-roisknööbik (Gymnopus perforans), kuid okka-roisknööbik eritab katki hõõrumisel tugevat roisklõhna.

Jõhvnööbik on mittesöödav.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Kalamees, Kuulo (2005). 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto. Lk 126. ISBN 978-9985-830-63-5. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)

Välislingid

Jõhvnööbik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[Kalamees-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Kalamees, Kuulo (2005). 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto. Lk 126. ISBN 978-9985-830-63-5. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)

[1]