Psühhosõda

Psühhosõda ehk psühholoogiline sõda on vastase mõjutamine kunstiliste, poliitiliste, meedia ja kõikide propagandavahenditega, nii lahingus kui ka väljaspool lahinguvälja. Eesmärgiks on sihtrühma hoiakute ja käitumise muutmine. Psühholoogilist sõda peetakse üleilmses teabekeskkonnas. Psühholoogilise sõja alusküsimus: milliseks sõjaks inimesi, ühiskonda ja sõjaväelasi ette valmistatakse?

Mõisted nagu psühholoogiline sõda, infosõda, propaganda ja mõjutustegevus, hõlmavad ühisosana mittesõjaliste ja manipuleerivate meetmete kasutamist sihtmärkide psühholoogiliseks mõjutamiseks, et kutsuda sihtrühmades esile soovitud käitumine. Sellise tegevuse peamiseks mõjutusvahendiks on valikuliselt edastatav teave.

Psühholoogilise sõjategevuse ajaloost

Psühholoogilise sõjapidamise aluseks on vana-hiina sõjaväejuhi ja strateegi Sunzi formuleeritud põhipunktid:

• laostage kõik hea, mis on olemas vaenlase maal;
• kaasake kuritegelikku tegevusse vaenlase silmapaistvaid riigitegelasi;
• kahjustage vaenlase sõjalise juhtkonna prestiiži ja laske neid välja paista vajalikul ajal avalikkuse silmis kahjulikus valguses;
• kasutage nende eesmärkide saavutamisel kõige alatumaid ja jälgimaid inimesi;
• õhutage tülisid ja kokkupõrkeid teile vaenuliku maa tsiviilelanike seas;
• õhutage noori vanade vastu;
• segage kõigi vahenditega valitsuse tööd;
• takistage kõikvõimalike vahenditega vaenlase vägede normaalset varustamist ja nendes korra hoidmist;
• kammitsege vaenlase sõdurite võitlusvaimu muusika ja lauludega;
• tehke kõik võimalik, et alavääristada teie vaenlaste traditsioone ja lõhkuda nende usku oma jumalatesse;
• saatke nende juurde kergemeelseid naisi, et täiendada nende demoraliseerimist;
• olge helde ettepanekute ja kingitustega informatsiooni ja kaasosaliste ostmisel;
• üleüldse, ärge hoidke kokku raha ega lubadustega, kuna need toovad suurepäraseid tulemusi.

Psühholoogilise sõja tulemusel vastane alistus lahinguta. Selleks kasutati juba vanades riikides (Assüüria) vägivalla propagandat.

Psühholoogilise sõja vahendid olid ennustamised, oraaklid ja religioon. Vanas-Kreekas kasutati religiooni peamiselt sõjameeste peal. Kreeklased uskusid, et võitlevad koos kangelaste ja jumalatega. Platon keelas teoses "Politeia" hauataguse maailma halva kujutamise. Platon pidas valitsejate ülesandeks demokraatlikus protsessis kasutada tsensuuri ja pettust. Aristoteles jätkas teemat töös "Retoorika", milles esitas juhiseid kõnemeestele, kes peavad lähtuma oma veenmises tõest: "Reeglina võidab tõde vale." Sellist tõest lähtumist kasutavad tänapäeval demokraatiad psühholoogilise sõja ja propaganda alusena. Sokratese õpilane Xenophon kirjutas teoses "Sõjaretk" ("Anabasis"): "Sõjas ei too võitu sõdurite hulk ega jõud; sellele armeele, kes läheb lahingusse hingelt tugevamana, ei suuda vaenlane reeglina vastu panna." Rooma impeeriumis kasutati religiooni kogu ühiskonna mõjutamiseks. Markus Tullius Cicero u 45 e.m.a: "Alguses peame veenma oma kodanikke, et jumalad on kõige isandad ja valitsejad." Ebausk ja propaganda olid olulised psühholoogilise sõja vahendid, mis hoidsid meeste ja kogu ühiskonna võitlusvaimu.

Militaarpsühholoogiline tõlgendus

Esimese ja Teise maailmasõja näidete varal kirjutas sel teemal teedrajava uurimuse ameerika politoloog Paul Linebarger ("Psühholoogiline sõda", Washington 1948). Psühholoogilise sõja mõistele andis ta seetõttu militaarse tõlgenduse.

Linebargeri järgi on psühholoogiline sõda laiemas tähenduses psühholoogia aluste rakendamine sõjategevuses ja kitsamas tähenduses: sõjategevuse psühholoogilise mõju täiendamine propaganda vahenditega.

Kuid psühholoogilise sõja võtteid on laialdaselt kasutatud ka enne ja pärast sõdu, see tähendab riikidevahelise rahu tingimustes.

Psühholoogilise sõjategevuse meetodite kasutamine rahu ajal

Rahvusvahelises suhtluses rahu ajal tekivad psühholoogilise sõja vastasseisud ja ühepoolsedki konfliktid kas ebasõbralike naaberriikide või geopoliitiliste konkurentide vahel.

Tänapäeva psühholoogiline sõda on inimeste mõjutamise erinevate viiside, meetodite, vormide kooslus, mille eesmärk on muuta nende inimeste psühholoogilisi tajuaistinguid (vaateid, arvamusi, väärtushinnanguid, tujusid, motiive, hoiakud, käitumisstereotüüpe) samuti gruppide käitumisnorme, massimeeleolusid ja ühiskondlikke arusaamu üldiselt.

Psühholoogilise sõja käigus on võimalik avaldada mõju sihtrühmale või isikule:

• psühholoogiliste vahendite abil,
  • luues oma maa või vastaste elanikkonnas positiivse/negatiivse ettekujutuse valitsuse tegevusest ja olukorrast riigis,,;
  • välisriigi opositsiooniliikumiste toetus;
  • sõjaliste liitude lõhestamine ja liitlastevaheliste usalduse vähendamine ja hävitamine;
  • piirates informatsioonilevikut (raudne eesriie ja "bambuseesriie")
  • psühholoogilise mõjutamisega sõjaliste ettevõtmiste kaudu ehk sõjaline heidutamine;
  • psühholoogilise surve avaldamisega majandussuhete või finantssanktsioonide abil.

Psühholoogilise sõja mõjutusoperatsioonide liigid:

• Informatsioonilis-psühholoogiline mõjutamine, mille eesmärk on tekitada sihtrühmal kindlaid ideoloogilisi ideid, vaateid, ettekujutusi ja veendumusi, mis kutsub sihtrühmal esile samaaegselt ka positiivseid või negatiivseid emotsioone. Tänapäeval kasutatakse ka laiemat mõistet – infosõda.

 Pikemalt artiklis infosõda; Nõukogude Liidus nimetati psühholoogilist sõda ideoloogiliseks võitluseks ja kasvatuseks, samuti agitpropagandaks (agitatsioon + propaganda).

• Kognitiivne mõjutus
• Neurolingvistiline mõjutus mille käigus mõjutatakse sihtrühma neurolingvistilist aktiivsust;

Valik mõjutusoperatsioone ja näiteid:

• Saksamaa keisririigi poolt 1915. aastal Venemaa sotsiaaldemokraatide ja sotsialistide-revolutsionääride revolutsioonilise tegevuse majanduslik toetamine läbi Alexander Parvuse, mille eesmärk oli Venemaa keisririigi sõjalise võimsuse pärssimine ja poliitilise ebastabiilsuse tekitamine ning valitsuse kukutamine;
• Briti Julgeoleku Koordinatsioonikeskuse poolt 1940. aastal läbi viidud mõjutusoperatsioon Ameerika Ühendriikide elanikkonna avaliku arvamuse muutmisel, Ameerika Ühendriikide astumiseks Teise maailmasõtta Suurbritannia toetuseks;
• Harvard Project on the Soviet Social System oli algselt Ameerika Ühendriikide Õhujõudude algatatud uurimus pärast Teist maailmasõda NSV Liidu mittenaasnute kohta, mille eesmärk oli välja selgitada nõukogude inimeste suhtumine võimalikku sõjategevusse lääneriikidega ja nende toetusest Nõukogude Liidu kommunistlikule parteile ja sotsialistlikule riigikorrale.
• Operatsioon Mockingbird oli 1950. aastail LKA poolt ette valmistatud ulatuslik operatsioon avaliku arvamuse ja vabale ajakirjandusele valitsusele vajaliku ja kontrollitava informatsiooni edastamiseks. Operatsiooni olid kaasatud ajalehed ja ajakirjad: New York Times, Newsweek ja Time, kokku 25 suurimat Ameerika ajalehte.
• Operatsioon Northwoods oli 1960. aastail LKA poolt ette valmistatud avaliku arvamuse mõjutamiseks kavandatud operatsioon, mille käigus kavatseti toime panna terroriakte Ameerika Ühendriikide kodanike vastu, kaasaarvatud pommiplahvatusi, lennukikaaperdamisi, rahutusi ja sabotaažiakte, milles kavatseti süüdistada sotsialistlikku Kuubat. Operatsioon jäi ellu viimata, kuna LKA salaoperatsioonid vajavad lõplikku heakskiitmist Ameerika Ühendriikide presidendi poolt, kui president John F. Kennedy keeldus selle operatsiooni heakskiitmisest. Operatsiooni eesmärk oli ette valmistada Fidel Castro võimult kõrvaldamist;
• Operatsioon Mangust oli 1960. aastail LKA poolt ette valmistatud propaganda- ja sabotaažioperatsioon, mille eesmärk oli Fidel Castro võimult kõrvaldamine, mille käigus korraldati valekallaletunge Kuuba põgenikele Ameerikas, varustati Kuuba opositsioonigruppe relvastuse ja varustusega ning hävitati Kuuba põhilise kaubaartikli suhkruroo saaki; Castrot isiklikult sigaritega varustava istanduse saagi mürgitamine; Castro lemmikujumiskohtadesse merekarbikujuliste lõhkekehade asetamine; Castro süstimine mürgitatud kemikaalidega. Kavandati ka diskrediteerida Castrot valikult, selleks piserdada hallutsinogeene telestuudiosse, kus ta asub kõnet pidama ja isegi tema riiete kemikaalidega töötlemist, mille tulemusena oleks ta jäänud ilma oma kuulsast habemest.
• 1973. aastal FBI juhi kohast ilma jäänud FBI asedirektor Mark Felti organiseeris infolekke Washington Posti ajalehte, president Richard Nixoni poolt heakskiidetud sissemurdmistest ja andmete kogumisest vastaskandidaadi valimisstaabist (Watergate afäär), mille tagajärjeks oli ainulaadne juhus – Ameerika Ühendriikide presidendi tagasiastumine ametikohalt
• 2003. aastal kavatses USA Luure Keskagentuur (CIA) endisest Iraagi diktaatorist Saddam Husseinist võltsvideo tegemist, kus teda oleks kujutatud teismeliste poistega seksimas, et destabiliseerida türanni enne Iraagi sõda
• 2009. aastal, Eesti võimude vastuseisu murdmiseks Nord Streami ehitamisel, avaldas KGB taustaga, endise Eesti NSV RJK esimehe August Porki poeg Valeri Pork, kes on tundmatu Rahvusvahelise Ökoloogilise Ohutuse Fondi president, 25. märtsil 2010 ajakirjanduses teabe, et Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi , misjärel avaldas Nord Streami juhtkond 29. märtsil soovi taas Eesti majandusvööndit uurida.
• 2012. aastal Pakistanis üritas üks islamivaimulik lavastada koraani põletamises süüdi Downi sündroomi põdevat kristlasest tüdrukut, pannes pühakirjast rebitud lehti söestunud paberite peale ja toppides neid tüdruku kotti.

Psühholoogilise sõjategevuse meetodite kasutamine sõjas

NATO-s kasutatava terminoloogia kohaselt on infosõda üldine termin. Selle alla kuuluvad klassikalised psühholoogilised operatsioonid (PSYOPS) ja tegutsemine vastase signaalühenduste, juhtkonna ja arvutite vastu ning pressiteenistust peetakse infooperatsioonide osaks.

Valik mõjutusoperatsioone

• Projekt Stargate
• Projekt MKULTRA
• Operatsioon "Avatud käed" ("Chieu Hoi"), kus Vietnami sõjas meelitati üle tulema Viet Congi partisanirühma liikmeid, kellele tasuti selle eest rahaga;
• Operatsioon Moolah, Korea sõja ajal, kus pakuti vastaspoole lendurile, kes oma MiG-iga üle tuli, suurt rahasummat. Enamik lendlehti ja raadiosaateid ei jõudnud ettenähtud sihtrühmani, kuid vilunud, aga ideoloogiliselt vähem usaldatavad lendurid vahetati välja noorte parteiliikmete vastu, kes kergesti Sabrelendurite poolt alla tulistati.

Psühholoogilist sõjapidamist viiakse läbi pikema- või lühemaajaliste operatsioonidena, mille käigus kasutatakse kooskõlastatud, koordineeritud ja omavahel seotud psühholoogiliste mõjutamiste viise, vorme, vahendeid ja võtteid eesmärkide saavutamiseks.

Psühholoogilised operatsioonid, koosnevad poliitilistest, sõjalistest, majanduslikust, diplomaatilistest ja samuti informatsioonilis-psühholoogilistest üritustest, mis on suunatud konkreetsetele elanikkonna sihtrühmale, eesmärgiga sisendada neile võõraid ideoloogilisi ja sotsiaalseid hoiakuid, moodustada mitteomaseid käitumissterotüüpe ja suunata vajalikus suunas nende meeleolusid, tundeid.

Psühholoogilised operatsioone jaotatakse nende läbiviimise tähtaegade, läbiviimistingimuste ja suundade järgi:

• Pikaajalised ehk strateegilised operatsioonid, millel on globaalsed eesmärgid ja mida viiakse läbi pika aja jooksul, kestusega kuust kuni mitme aastani. Need operatsioonid omavad poliitilist iseloomu ja kujutavad informatsioonilis-propagandistlikke kampaaniaid, mille sihtrühmaks on maailma avalikkus. Selliste operatsioonide läbiviimiseks kasutatakse läbiviiva riigi poolt poliitilist, finants-majanduslikku ja diplomaatilist isoleerimist ning kasutatakse riigi eriteenistusi, mõjukaid isikuid erinevates elusfäärides, kuni riigijuhtideni välja.
• Psühholoogilised operatsioonid, mis toetavad riigi läbiviidavat sõjalist operatsiooni ning selle käigus monopoliseeritakse kogu sõjapiirkonnast laekuv informatsioon, seejuures jäetakse kasvõi esmamulje, mis on kasulik riigi juhtkonnale.
• Lühiajalised ehk taktikalised operatsioonid, mis viiakse läbi sõjaliste operatsioonide toetuseks.

Psühholoogilise sõjategevtse teostamisüksused

• Electra House, Information Research Department
• Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu Informatsiooniagentuur (USIA)
• Raadiojaam RIAS, 1948. aasta Lääne-Berliini blokaadi ajal;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse A teenistus;
• 4. Psyop Group ja 193. Special Operations Wing, Ameerika Ühendriikides Lahesõda ajal aastatel 1990–1991;
• Joint Information Operations Warfare Center, Ameerika Ühendriikides Iraagi sõjas

Venemaa psühholoogiline sõjategevus

21. sajandi algusest pärast Vladimir Putini saamist Venemaa presidendiks viivad Venemaa eriteenistused läbi psühholoogilisi ja infomõjutusoperatsioone endise NSV Liidu liiduvabariikide suhtes, kes kuuluvad Venemaa välispoliitika kohaselt Venemaa "eriliste huvide sfääri", kasutades selleks kaasmaalastepoliitika, torujuhtmepoliitika jt aktiivmeetmete ja majandussanktsioonide võimalusi.

• psühholoogiliste vahendite abil,
  • luues oma maa või vastasete elanikkonnas positiivse/negatiivse ettekujutuse valitsuse tegevusest ja olukorrast riigis,,,,;
  • välisriigi opositsiooniliikumiste toetus,,,,,,
  • sõjaliste liitude lõhestamine ja liitlastevaheliste usalduse vähendamine ja hävitamine,,,,,,,
  • piirates informatsioonilevikut (raudne eesriie ja "bambuseesriie")
  • psühholoogilise mõjutamisega sõjaliste ettevõtmiste kaudu ehk sõjaline heidutamine,,,,,,,
• 1999, Venemaa staabiõppus Zapad 99 on vaenulikkuse akt Balti riikide ja NATO vastu,
• 2009. aasta sügis, 2009. aasta augustis ja septembris viis Venemaa armee Läänemere regioonis läbi kaks ulatuslikku õppust Laadoga 2009,
• 2010. aasta kevadel, info Venemaa poolt lähivälismaa rannikualadele dessantoperatsioonide teostamiseks vajalike dessantlaevade Mistral omandamise kohta Prantsusmaalt,,,, mis varustatakse mitmeotstarbeliste ründesõjakopteritega Ka-52 Alligator
• 2010. aasta kevad, Komsomoskaja Pravda Põhja-Euroopa väljaanne kirjutab: Venemaa valmis Nord Streami rakettidega kaitsma;
• 2010. aasta suvi, Eesti piiri äärde saabusid esimesed kuni 400 kilomeetrise tegevusraadiusega mobiilsed raketikompleksid Iskander
• 2013. aasta sügis, Zapad 2013, Eesti kaitsevägi: Vene armee seekordsete õppuste mastaap teeb muret
  • psühholoogilise surve avaldamisega majandussuhete või finantssanktsioonide abil.
• 2007. aastal Venemaa ja Moldova vahel tekkinud konfliktis Transnistria pärast, keelas Venemaa Moldova veinitoodangu improdi riiki (enne Moskva sanktsioonide kehtestamist vedas Moldova 80 protsenti oma majanduse alustalaks olevast veinitoodangust Venemaale)
• 2009. aastal Venemaa välisminister lubas Naurule 50 miljonit dollarit abiraha ning Vaikse ookeani saar Nauru tunnustas Gruusiast lahku löönud Abhaasia vabariigi iseseisvust, varem on Abhaasiat tunnustanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmetest ainult Venemaa ning kaks Ladina-Ameerika riiki – Nicaragua ja Venezuela, mis on Venemaaga sõlminud soodsaid kauba- ja laenulepinguid.
• 2010. aastal alandas Venemaa Lätile müüdava gaasi hinda 15 protsenti, Eurostati andmetel maksis Läti 2009. aastal gaasi eest keskmiselt 24 protsenti rohkem kui Leedu ja 32 protsenti rohkem kui Eesti. 2010. aasta juulis teatas Gazprom, et ei kavatse lätlastele allahindlust teha, kuid pärast Venemaa poolt alustatud uut lähenemispoliitikat lepiti augustis kokku hinna alandamises
• 2011. aasta juunis peatas Venemaa elektritarned Valgevenele, Valgevenes tarbitavast elektrist moodustab Venemaalt imporditav 12 protsenti. Elektritarnete peatamisest teavitati pärast seda, kui Venemaa oli andnud kolme miljardi dollari suuruse laenu Minskile. Üheks laenutingimuseks on Velgevene riigivara müük kolme aasta jooksul, millest on huvitatud Venemaa riiklik energeetikafirma Gazprom. Valgevene kavatseb müüa Gazpromile ülejäänud 50 protsenti gaasitranspordifirma Beltransgaz aktsiatest, millega firma läheb lõplikult Vene gaasimonopoli valdusse. 50 protsenti Beltransgazi aktsiatest kuulus juba Gazpromile, need osteti aastatel 2007–2010.

Vaata ka

• Allikakriitika

Välislingid

• Eino Tubin: "Alistada ilma lahinguta" Maailma Vaade, nr 6, 2008
• GEORGI POTŠEPTSOV: venelastel püsib eestlastest loodud vaenlase kuju Eesti Päevaleht 18. juuni 2009
• Paavo Kangur: "Kuidas sattusin kaitsepolitsei huvisfääri" Eesti Ekspress, 16. aprill 2003
• December 21, 2018, Suzanne Spaulding, Why Putin Targets Minorities, csis.org
• Mõjutusoperatsioonidevastane immuunsüsteem, Teesid Kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa kõnest Eesti Vabariigi 92. aastapäeval