Puravik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Svencapoeira (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
35. rida: 35. rida:


== Söödavus ==
== Söödavus ==
[[
[[Pilt:Boletus edulis JPG9.jpg|pisi|Harilik kivipuravik on väga hea söögiseen]]
[[Pilt:Boletus satanas cropped.jpg|pisi|Saatana-kivipuravik on söögiks kõlbmatu]]
[[Fail:Haavapuravik1.jpg|pisi|Haavapuravik on väga hea söögiseen]]
Puravikud on head söögiseened.
Puravikud on üldjuhul head söögiseened. Toiduks kõlbmatud on [[sapipuravik]] ja [[saatana-kivipuravik]]. Tervisehäireid võib põhjustada ka [[tamme-kivipuravik]].<ref> [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2443_2438.html Söögisõprus puravikega] Eesti Loodus 2008/7</ref>


==Eesti liike==
==Eesti liike==

Redaktsioon: 23. jaanuar 2022, kell 21:35

Puravik
Pomerantspuravik Leccinum versipelle
Pomerantspuravik Leccinum versipelle
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycotina
Alamklass Agaricomycetidae
Selts Puravikulaadsed Boletales
Sugukond Puravikulised Boletaceae
Perekond Puravik Leccinum

Puravik (Leccinum) on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.

Süstemaatika

Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke"[1]. Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki[1]. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Eestis on esindatud perekonnad puravik, kivipuravik, lepapuravik, sametpuravik, sapipuravik, soomuspuravik, tahmpuravik, viltpuravik, õõspuravik, tatik ja päkk[1].

Kirjeldus

Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor[1]. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall[1]. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud[1].

Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega[2]. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad[2]. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb[2]. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega[1]. Puravikud on okas- ja lehtpuu-mükoriisaseened[2]. Ainsaks erandiks on pipratatik [1].

Eestis kasvab 12 liiki puravikke.[2]

Söödavus

[[

Haavapuravik on väga hea söögiseen

Puravikud on head söögiseened.

Eesti liike

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Meie puravikke I
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70