Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
'''Aristide Joseph Bonaventure Maillol''' ([[8. detsember]] [[1861]] [[Banyuls-sur-Mer]], [[Prantsusmaa]] – [[27. september]] [[1944]] Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli prantsuse [[skulptor]], [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik.]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol alustas tööd maalikunstnikuna, hakkas siis peagi huvituma tarbekunstist ning pühendus 40. eluaastates skulptuurile. Tema lihtsate vormidega skulptuurid tähistasid 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis pööret ning inspireerisid selliseid kunstnikke nagu [[Henry Moore]], [[Hans Arp]] ja [[Henri Laurens]].
 
== Elulugu ==
Aristide Joseph Bonaventure Maillol sündis 8. detsembril 1861. aastal Prantsusmaa lõunaosas [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us Banyuls-sur-Meri linnas talunike peres. Kooliteed alustas ta [[Perpignan|Perpignani]] linnas katoliiklikus erakoolis [[Saint-Louis-de-Gonzague]].
 
Maillol otsustas kunstnikuks saada juba lapsena. 1881. aastal kolis ta [[Pariis]]i, et alustada kunstiõpinguid,<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> kuid võeti [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsi]] vastu alles viiendal katsel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Ta alustas õpinguidõppimist maalikunstniku ja skulptori [[Jean-Léon Gérôme]]'i ning maalikunstnik [[Alexandre Cabanel]]i käe all, aga tüdines üsna pea nende liiga [[Akadeemiline kunst|akadeemilisest]] kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste ta kaasaegsete kunstnike mõjutusi, nagu [[Pierre Puvis de Chavannes]] ja [[Paul Gauguin]]. Maillol kuulus [[Nabiid|Nabiide]] kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Pariisis viibides hakkas Maillol tundma huvi tarbekunsti, eriti [[Tapeet|tapeetide]] disaini vastu. 1893. aastal avas ta kodulinnas Banyuls-sur-Meris tapeedikoja, kus toodeti tehniliselt ja kunstiliselt väga kvaliteetseid tapeete, ning ta tegihakkas selles vallas Prantsusmaal nime tegema.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Foreign artists and communities in modern Paris, 1870–1914: Strangers in Paradise|aasta=2017|kirjastus=Routledge|lehekülg=214|isbn=9781351566926|toimetaja=Karen L. Carter, Susan Waller|url=https://books.google.ee/books?id=2TkrDwAAQBAJ&pg=PAPA214&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Kaks aastat hiljem hakkasasus ta tegelema skulptuuridestskulptuuridega ning huvi tapeedidisaini vastu hääbus.
 
1896. aasta 7. juulil abiellus ta Clotilde Caroline Narcisiga, kes oli üks ta tapeeditöökoja töötajaid. Sama aasta 30. oktoobril sündis nende ainus laps, poeg Lucien (1896–1972),<ref name=":3" /> kellest sai hiljem samuti kunstnik. 1933. aastal kohtas Maillol tollal 15-aastast [[Dina Vierny|Dina Viernyd]], kellest sai peagi tema modell ja töökaaslane, kes jäi teda platoonilise kaaslasena saatma surmani.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/maillol-et-son-oeuvre/|pealkiri=Maillol et son œuvre|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> Mailloli abikaasa suri 1950. aastatel ja andis Viernyle õiguse Mailloli vara käsutada.<ref>{{Netiviide|autor=Lara Marlowe|url=https://www.irishtimes.com/culture/carving-a-place-in-art-history-1.319810|pealkiri=Carving a place in art history|väljaanne=The Irish Times|aeg=27. juuli 2001|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol sattus 1944. aasta 15. septembril teel kunstnik [[Raoul Dufy]] juurest koju autoõnnetusse, kus ta sai peavigastuse<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/maillol-et-son-oeuvre/|pealkiri=Maillol et son œuvre|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> ning suri 27. septembril 82 aasta vanuses.<ref name=":2" /> Ta on maetud oma kodu juurde Banyuls-sur-Meri lähedale. 1994. aastal avati tema kodus muuseum Musée Maillol de Banyuls-sur-Mer, kus eksponeeritakse ta loomingut.<ref>{{Netiviide|url=https://www.banyuls-sur-mer.com/offres/musee-aristide-maillol-banyuls-sur-mer-fr-3131333/|pealkiri=Musée Aristide Maillol Banyuls-sur-Mer|väljaanne=Banyuls-sur-mer.com|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> Teine mahukam tema loomingut koondav muuseum, Musée Maillol, asub Pariisis ja avati 1995. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/le-lieu/|pealkiri=Le lieu|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> Mõlema muuseumi avamise eest hoolitses Dina Vierny.
 
== Looming ==
[[Fail:Aristide maillol, ballerina, 1896.JPG|pisi|vasakul|Aristide MailloliPuust bareljeef "BaleriinTantsijanna" (''Danseuse'', 1896; [[Orsay muuseum]])]]
Aristide Maillol alustas kunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et tal ei ole sellel alal otsest annet ja ta ei suhestu akadeemilise maalikunstniga, ning alustas uute suundade otsingut.
Maillol alustas oma kunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus Café Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda Paul Gauguini teoseid. Gauguin ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ja muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse Nabiid, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud, nagu [[Édouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville'i galeriis Pariisis. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
Maillol alustas oma kunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus Café Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda Paul Gauguini teoseid. Gauguin ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiskikuid olidGauguini tööd suurekspakkusid inspiratsiooniksMaillolile suurt inspiratsiooni ja muutsid temata varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingussekunstirühmitusse Nabiid, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolletollased aja kuulsadtuntud kunstnikud, nagu [[Édouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustelPariisis Louis leLe Barc de Boutteville'i galeriisgalerii Pariisisnäitustel. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "PesijaPesev naine" (1896) ja "Naine päikesevarjuga" (''La femme à l'ombrelle'', 1895).<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ja avas 1893. aastal Banyulis töökoja. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Tema esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|madalreljeefid]] olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" ([[Orsay muuseum]]), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma stiili, mis tänu millele sai ta hiljem rahvusvaheliselt tuntuks.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Aristide Maillol, "La Pensée" ehk "La Méditerranéenne", pronks, 1905. [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoovis]]
Mailloli loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist Clotilde Narcis'ga lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Paul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']], [[Pablo Picasso]] ja [[Vincent van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ning avas 1893. aastal kodulinnas Banyuls-sur-Meris töökoja. Tema lõngadele ja kangastele andis ainulaaduse isevärvitud vill. Inspiratsiooni sai ta [[Cluny]] keskaegse kunsti muuseumis nähtud keskaja kunstist.<ref name=":2" />
1900. aastal alustas Maillol esimest suuremat skulptuuri, "Istuvat naist" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas ta oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes tellisid Maillolilt pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub Orsay muuseumile). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" Perpignani linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma ja ta hakkas proovima kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2" /> Ta esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|bareljeefid]] olid tehtud puust. Tuntuimad neist on puust bareljeef "Tantsijanna" (''Danseuse'', 1896; Orsay muuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/danseuse-15402|pealkiri=Aristide Maillol: Danseuse|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>, "Naine mandoliiniga" (''Femme à la mandoline''; Mailloli muuseum Pariisis) ja "Naine mõtisklevas poosis" (''Femme assise dans une pose méditative''; Mailloli muuseum Pariisis). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas, ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2" /> Sajandivahetuseks oli ta välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai ta hiljem rahvusvaheliselt tuntuks.
Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus tavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Aristide Maillol, "La Pensée" ehkPronkssulptuur "La Méditerranéenne", pronks, (1905.; [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoovissisehoov)]]
Mailloli loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":2" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Mailloli loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist Clotilde Narcis'ga lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Paul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']], [[Pablo Picasso]] ja [[Vincent van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1900. aastal alustas Maillol esimest suuremat skulptuuri, pronksist skulptuuri "IstuvatIstuv naistnaine" (pronkska ''La Pensée'', 1902; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]]). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée" (1905; asub Perpignani raekoja sisehoovis). See kujutaskujutab poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellinamille loomisel kasutas ta omamodellina abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La MéditerranéenneMéditerranée" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes tellisid Maillolilt pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub Orsay muuseumile, asub Pariisis Carouseli aias). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La MéditerranéenneMéditerranée" Perpignani linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (''Désir''; Orsay muuseum) ja "Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste''; Foggi kunstimuuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://frenchsculpture.org/index.php/Detail/objects/30480/lang/fr_FR|pealkiri=Maillol, Aristide|väljaanne=Frenchsculpture.org|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>. Kuigi Maillol keskendus tavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur"Ta lõi loodiselle jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. KriitikuteltKriitikud seeei teos heakskiitu eihinnanud leidnudteost, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>
 
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument mälestamaks Louis Blanquid, kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja ta stiilile iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine]]'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Aristide Maillol,Skulptuur "Jõgi", (Pariisis)]]
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis Pariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]'i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja Henry Moore'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja Jean Arp.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
 
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (''Pomone à la tunique" ehk "Pomona tuunikas" pronks'', 1921, Musée; Hyacinthe-Rigaud,' muuseum PerpignanPerpignanis)]]
 
== Teoseid ==
1341

muudatust

Navigeerimismenüü