Freespink: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
viki + keeletoim + kat |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}}{{keeletoimeta}} |
|||
[[Fail:Vertikaalne freespink.jpg|pisi|Vertikaalfreespink]] |
[[Fail:Vertikaalne freespink.jpg|pisi|Vertikaalfreespink]] |
||
'''Freespingid''' on mitmeotstarbelised masinad, mis on võimelised toormaterjale |
'''Freespingid''' on mitmeotstarbelised masinad, mis on võimelised toormaterjale [[Freesimine|freesima]] ja [[Puurimine|puurima]]. Freespingi [[Spindel|spindli]] otsa on paigaldatud freesitera, mis aitab materjali toorikult eemaldada. Kui materjal jahtub, eemaldatakse see freespingist. |
||
== Vertikaalsed freespingid == |
== Vertikaalsed freespingid == |
||
Vertikaalse freespingi [[Spindel|spindli]] telg on paigutatud vertikaalselt ning see pöörleb samal teljel püsides. Spindlit saab vastavalt vajadusele muuta pikemaks ning seeläbi täita erinevaid funktsioone nagu puurimine ja lõikamine. Sellise freespingiga on võimalik valmistada [[Hammasratas|hammasrattaid]], tembeldatud osasid vormide abil, raamistike, sooni ja võtmeavasid. |
|||
'''Torn freespingil''' on materjali lõikamiseks laud, mis liigub spindli teljega risti ja paralleelselt, kuid spindel on statsionaarselt. Selle abil saab põlve liigutades ning puuri tõstes või langetades teha kaht lõikemeetodit. |
|||
Vertikaalsel freespingil on kaks alakategooriat: torn freespink ja laud freespink.'''Torn freespingil''' on materjali lõikamiseks laud, mis liigub spindli teljega risti ja paralleelselt, kuid spindel on statsionaarselt. Selle abil saab põlve liigutades ning puuri tõstes või langetades teha kaht lõikemeetodit. '''Laud freespingil''' on aga laud, mis liigub spindli teljega risti ning spindel liigub oma teljega paralleelselt. |
|||
== Horisontaalsed freespingid == |
== Horisontaalsed freespingid == |
||
Horisontaalsel pingil on lõikur, mis on asetatud horisontaalsele teljele. Paljudel horisontaalsetel freesijatel on pöörlev laud, mis aitab freesida erinevate nurkade all. Neid laudasid nimetatakse universaalseteks laudateks. Kõiki vertikaalsete freeside tööriistu saab kasutada ka horisontaalses freesides. |
|||
== Freeside lõiketerad == |
== Freeside lõiketerad == |
||
Freesimisel kasutatakse erinevaid lõikeriistu. Freeside terade otstes on spetsiaalsed lõikepinnad, millega saab detaili täpselt freesida/puurida. Terade otstes, külgedel on laiendatud lõikepinnad, et freesides tuleks detail täpne. Freesi otsnurkades on väikesed lõikurid. Lõikurid on valmistatud väga vastupidavatest materjalidest tekitades vähem hõõrdumist, mis tagab lõikeriista pika tööea. |
Freesimisel kasutatakse erinevaid lõikeriistu. Freeside terade otstes on spetsiaalsed lõikepinnad, millega saab detaili täpselt freesida/puurida. Terade otstes, külgedel on laiendatud lõikepinnad, et freesides tuleks detail täpne. Freesi otsnurkades on väikesed lõikurid. Lõikurid on valmistatud väga vastupidavatest materjalidest tekitades vähem hõõrdumist, mis tagab lõikeriista pika tööea. |
||
15. rida: | 14. rida: | ||
'''Erinevad lõikeriistad:''' |
'''Erinevad lõikeriistad:''' |
||
* Otsfrees |
* Otsfrees |
||
* Kerafrees |
|||
* Kera frees |
|||
* Soonefrees |
|||
* Soone frees |
|||
* Keermefrees |
* Keermefrees |
||
== Pinna viimistlus == |
== Pinna viimistlus == |
||
Materjalid, mida hakatakse freesima, käivad kindla ajalise intervalliga freesi alt läbi. Küljelõikurite külgedel on sooned. Soonte vaheline kaugus sõltub etteandekiirusest, lõikuri läbimõõdust ja lõikepindade kogusest. Need võivad olla olulised pindade kõrguse erinevused. |
Materjalid, mida hakatakse freesima, käivad kindla ajalise intervalliga freesi alt läbi. Küljelõikurite külgedel on sooned. Soonte vaheline kaugus sõltub etteandekiirusest, lõikuri läbimõõdust ja lõikepindade kogusest. Need võivad olla olulised pindade kõrguse erinevused. |
||
[[Kategooria:Tööriistad]] |
|||
[[Kategooria:Masinad]] |
Redaktsioon: 17. jaanuar 2022, kell 17:27
Freespingid on mitmeotstarbelised masinad, mis on võimelised toormaterjale freesima ja puurima. Freespingi spindli otsa on paigaldatud freesitera, mis aitab materjali toorikult eemaldada. Kui materjal jahtub, eemaldatakse see freespingist.
Vertikaalsed freespingid
Vertikaalse freespingi spindli telg on paigutatud vertikaalselt ning see pöörleb samal teljel püsides. Spindlit saab vastavalt vajadusele muuta pikemaks ning seeläbi täita erinevaid funktsioone nagu puurimine ja lõikamine. Sellise freespingiga on võimalik valmistada hammasrattaid, tembeldatud osasid vormide abil, raamistike, sooni ja võtmeavasid.
Vertikaalsel freespingil on kaks alakategooriat: torn freespink ja laud freespink.Torn freespingil on materjali lõikamiseks laud, mis liigub spindli teljega risti ja paralleelselt, kuid spindel on statsionaarselt. Selle abil saab põlve liigutades ning puuri tõstes või langetades teha kaht lõikemeetodit. Laud freespingil on aga laud, mis liigub spindli teljega risti ning spindel liigub oma teljega paralleelselt.
Horisontaalsed freespingid
Horisontaalsel pingil on lõikur, mis on asetatud horisontaalsele teljele. Paljudel horisontaalsetel freesijatel on pöörlev laud, mis aitab freesida erinevate nurkade all. Neid laudasid nimetatakse universaalseteks laudateks. Kõiki vertikaalsete freeside tööriistu saab kasutada ka horisontaalses freesides.
Freeside lõiketerad
Freesimisel kasutatakse erinevaid lõikeriistu. Freeside terade otstes on spetsiaalsed lõikepinnad, millega saab detaili täpselt freesida/puurida. Terade otstes, külgedel on laiendatud lõikepinnad, et freesides tuleks detail täpne. Freesi otsnurkades on väikesed lõikurid. Lõikurid on valmistatud väga vastupidavatest materjalidest tekitades vähem hõõrdumist, mis tagab lõikeriista pika tööea.
Erinevad lõikeriistad:
- Otsfrees
- Kerafrees
- Soonefrees
- Keermefrees
Pinna viimistlus
Materjalid, mida hakatakse freesima, käivad kindla ajalise intervalliga freesi alt läbi. Küljelõikurite külgedel on sooned. Soonte vaheline kaugus sõltub etteandekiirusest, lõikuri läbimõõdust ja lõikepindade kogusest. Need võivad olla olulised pindade kõrguse erinevused.