Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:
| Tegevusala = maal, skulptuur, tarbekunst
| Tegevusala = maal, skulptuur, tarbekunst
| Kunsti õppinud =
| Kunsti õppinud =
| Kunstivool = [[nabiid]]
| Kunstivool = [[nabiid]], [[sümbolism]]
| Tuntud teoseid =
| Tuntud teoseid =
| Patroonid =
| Patroonid =
20. rida: 20. rida:
| Mõjutanud =
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
| Auhinnad =
|kunsti õppinud=[[École des Beaux-Arts]]<br>[[Académie Colarossi]]}}
}}
'''Aristide Joseph Bonaventure Maillol''' ([[8. detsember]] [[1861]] [[Banyuls-sur-Mer]], [[Prantsusmaa]] – [[27. september]] [[1944]] Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli Prantsuse päritolu [[skulptor]], [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik.]]<ref name=":0" />
'''Aristide Joseph Bonaventure Maillol''' ([[8. detsember]] [[1861]] [[Banyuls-sur-Mer]], [[Prantsusmaa]] – [[27. september]] [[1944]] Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli prantsuse [[skulptor]], [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik.]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


== Elulugu ==
== Elulugu ==
Aristide Maillol sündis 1861. aastal Banyuls-sur-Meris [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us talunike peres. Juba lapsena otsustas ta kunstnikuks hakata. Kooliteed alustas ta Perpignanis Saint-Louis de Gonzague koolis. 1881. aastal kolis ta [[Pariis]]i, et alustada kunstiõpinguid.<ref name=":1" /> Pariisi [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsi]] võeti ta vastu alles viiendal katsel.<ref name=":2" /> Õpinguid alustas ta [[Jean-Léon Gérôme]]'i ja [[Alexandre Cabanel]]i käe all, kuid tüdines üsna pea nende liiga [[Akadeemiline kunst|akadeemilisest]] kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste, samal ajal tegutsenud kunstnike mõjutusi. Maillol kuulus [[Nabiid|Nabiide]] kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.<ref name=":3" />
Aristide Maillol sündis 1861. aastal Banyuls-sur-Meris [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us talunike peres. Juba lapsena otsustas ta kunstnikuks hakata. Kooliteed alustas ta Perpignanis Saint-Louis de Gonzague koolis. 1881. aastal kolis ta [[Pariis]]i, et alustada kunstiõpinguid.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Pariisi [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsi]] võeti ta vastu alles viiendal katsel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Õpinguid alustas ta [[Jean-Léon Gérôme]]'i ja [[Alexandre Cabanel]]i käe all, kuid tüdines üsna pea nende liiga [[Akadeemiline kunst|akadeemilisest]] kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste, samal ajal tegutsenud kunstnike mõjutusi. Maillol kuulus [[Nabiid|Nabiide]] kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


1896. aasta juulis abiellus Maillol Clotilde Narcisiga, kes oli üks tema töölisi tapeeditöökojas. Nende ainus poeg Lucian sündis sama aasta oktoobris.<ref name=":3" />
1896. aasta juulis abiellus Maillol Clotilde Narcisiga, kes oli üks tema töölisi tapeeditöökojas. Nende ainus poeg Lucian sündis sama aasta oktoobris.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


Maillol suri 1944. aastal autoõnnetuse tagajärjel.<ref name=":2" />
Maillol suri 1944. aastal autoõnnetuse tagajärjel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>


== Looming ==
== Looming ==
[[Fail:Aristide maillol, ballerina, 1896.JPG|pisi|vasakul|Aristide Mailloli bareljeef "Baleriin", 1896]]
[[Fail:Aristide maillol, ballerina, 1896.JPG|pisi|vasakul|Aristide Mailloli bareljeef "Baleriin", 1896]]
Maillol alustas oma kunstilist karjääri kõigepealt maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus Cafe Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda [[Paul Gauguin|Paul Gaguini]] teoseid. [[Paul Gauguin|Gauguin]] ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ning muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse Nabis, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud nagu [[Edouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville galeriis [[Pariis]]i. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".<ref name=":2" />
Maillol alustas oma kunstilist karjääri kõigepealt maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus Cafe Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda [[Paul Gauguin|Paul Gaguini]] teoseid. [[Paul Gauguin|Gauguin]] ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ning muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse Nabis, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud nagu [[Edouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville galeriis [[Pariis]]i. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>


1889. aastal hakkas Maillol kujundama [[tapeet]]e ja kangaid. 1893. aastal avas Banyulis töökoja, palgates isegi töölisi. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2" /> Tema esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|madalreljeefid]] olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" (D’Orsay muuseum), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2" /> Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma kindla stiili, mis tegi ta hiljem ülemaailmselt tuntuks.<ref name=":3" />
1889. aastal hakkas Maillol kujundama [[tapeet]]e ja kangaid. 1893. aastal avas Banyulis töökoja, palgates isegi töölisi. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Tema esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|madalreljeefid]] olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" (D’Orsay muuseum), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma kindla stiili, mis tegi ta hiljem ülemaailmselt tuntuks.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Aristide Maillol, "La Pensée" ehk "La Méditerranéenne", pronks, 1905. [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoovis]]
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Aristide Maillol, "La Pensée" ehk "La Méditerranéenne", pronks, 1905. [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoovis]]
Maillol loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid abiellunud Clotilde Narcis'ga tulid tema loomingusse aktiskulptuurid. Ta on kujutatud naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4" /> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Cezanne’i]], [[Renoir]]i, [[Pablo Picasso|Picasso]] ja [[Vincent van Gogh|Van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2" />
Maillol loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid abiellunud Clotilde Narcis'ga tulid tema loomingusse aktiskulptuurid. Ta on kujutatud naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Cezanne’i]], [[Renoir]]i, [[Pablo Picasso|Picasso]] ja [[Vincent van Gogh|Van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>


1900. aastal alustas Maillol oma esimest suuremat skulptuuri, milleks oli "Istuv naine" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas Maillol oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0" /> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus teos sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkasid mitmed jõukad kliendid, kes tellisid Maillolilt mitmeid pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub D’Orsay muuseumile Pariisis). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" [[Perpignan]]i linnale.<ref name=":1" /> Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus reeglina ainult naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2" /> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref name="j3e0V" />
1900. aastal alustas Maillol oma esimest suuremat skulptuuri, milleks oli "Istuv naine" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas Maillol oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus teos sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkasid mitmed jõukad kliendid, kes tellisid Maillolilt mitmeid pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub D’Orsay muuseumile Pariisis). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" [[Perpignan]]i linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus reeglina ainult naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>


1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois oma ateljee, kus ta veetis enamuse oma ajast, kuid talved oli kunstnik siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument, mälestamaks Louis Blanquid, kes oli oma põhimõtete tõttu pea poole oma elust vanglas veetnud.<ref name=":0" /> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja tema stiilile üldsegi iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref name="EZ6Sg" />
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois oma ateljee, kus ta veetis enamuse oma ajast, kuid talved oli kunstnik siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument, mälestamaks Louis Blanquid, kes oli oma põhimõtete tõttu pea poole oma elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja tema stiilile üldsegi iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus ta tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4" /><ref name="arY87" />
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus ta tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine|Paul Verlaine'i]] luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref name="D3o0A" />
Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine|Paul Verlaine'i]] luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Aristide Maillol, "Jõgi", Pariisis]]
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Aristide Maillol, "Jõgi", Pariisis]]
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis [[Pariis]]is. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]’i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0" /> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja [[Henry Moore|Henry Moore’i]]. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja [[Hans Arp|Jean Arp]].<ref name=":2" /><ref name="7mNcq" />
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis [[Pariis]]is. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]’i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja [[Henry Moore|Henry Moore’i]]. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja [[Hans Arp|Jean Arp]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


Aristide Mailloli originaalteosed on väljas [[Metropolitani muuseum|Metropolitani moodsa kunsti muuseumis]], [[Guggenheimi muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]], Foggi kunstimuuseumis [[Harvardi ülikool|Harvardis]], [[Ermitaaž]]is, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias [[Washington]]is, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni Rahvusgaleriis, [[Louvre]]'is, Londoni [[Tate Modern]]is ja Müncheni Neue Pinakothekis.<ref name=":0" /> Tema teoseid on ka erakogudes.
Aristide Mailloli originaalteosed on väljas [[Metropolitani muuseum|Metropolitani moodsa kunsti muuseumis]], [[Guggenheimi muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]], Foggi kunstimuuseumis [[Harvardi ülikool|Harvardis]], [[Ermitaaž]]is, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias [[Washington]]is, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni Rahvusgaleriis, [[Louvre]]'is, Londoni [[Tate Modern]]is ja Müncheni Neue Pinakothekis.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Tema teoseid on ka erakogudes.


Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1" /><ref name=":3" />
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|"Pomone à la tunique" ehk "Pomona tuunikas" pronks, 1921, Musée Hyacinthe-Rigaud, Perpignan]]
[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|"Pomone à la tunique" ehk "Pomona tuunikas" pronks, 1921, Musée Hyacinthe-Rigaud, Perpignan]]


75. rida: 75. rida:


== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited}}
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=03.12.2017}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.12.2017}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.12.2017}}</ref>
<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nndb.com/people/509/000118155/|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="j3e0V">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="EZ6Sg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="arY87">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ekathimerini.com/24674/article/ekathimerini/life/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="D3o0A">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britan9nica.com/biography/Aristide-Maillol|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="7mNcq">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|Pealkiri=Aristide Maillol|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* "Aristide Maillol" guggenheim.com https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol
* "Aristide Maillol" [null visual-arts-cork.com] http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm
* "Aristide Maillol" http://www.nndb.com/people/509/000118155/
* "Aristide Maillol" http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/
* "Aristide Maillol" https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/
* "Aristide Maillol, The cyclist" http://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-
* "Modern forms of humans hark back to ancient past" http://www.ekathimerini.com/24674/article/ekathimerini/life/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past
* "Aristide Maillol" https://www.britan9nica.com/biography/Aristide-Maillol
* "Aristide Maillol" http://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol
* "Torso of the monument to Blanqui" [null tate.org.uk] http://www.tate.org.uk/art/artworks/maillol-torso-of-the-monument-to-blanqui-n04415
* "Torso of the monument to Blanqui" [null tate.org.uk] http://www.tate.org.uk/art/artworks/maillol-torso-of-the-monument-to-blanqui-n04415
* "Aristide Maillol" http://biography.yourdictionary.com/aristide-maillol
* "Aristide Maillol" http://biography.yourdictionary.com/aristide-maillol

Redaktsioon: 17. jaanuar 2022, kell 16:50

Aristide Maillol
Aristide Maillol 1925. aastal
Sünninimi Aristide Joseph Bonaventure Maillol
Sündinud 8. detsember 1861
Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa
Surnud 27. september 1944 (82-aastaselt)
Banyuls-sur-Mer
Rahvus prantslane
Haridus École des Beaux-Arts
Académie Colarossi
Tegevusala maal, skulptuur, tarbekunst
Kunstivool nabiid, sümbolism

Aristide Joseph Bonaventure Maillol (8. detsember 1861 Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa – 27. september 1944 Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik.[1]

Elulugu

Aristide Maillol sündis 1861. aastal Banyuls-sur-Meris Pyrénées-Orientalesi departemangus talunike peres. Juba lapsena otsustas ta kunstnikuks hakata. Kooliteed alustas ta Perpignanis Saint-Louis de Gonzague koolis. 1881. aastal kolis ta Pariisi, et alustada kunstiõpinguid.[2] Pariisi École des Beaux-Artsi võeti ta vastu alles viiendal katsel.[3] Õpinguid alustas ta Jean-Léon Gérôme'i ja Alexandre Cabaneli käe all, kuid tüdines üsna pea nende liiga akadeemilisest kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste, samal ajal tegutsenud kunstnike mõjutusi. Maillol kuulus Nabiide kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.[4]

1896. aasta juulis abiellus Maillol Clotilde Narcisiga, kes oli üks tema töölisi tapeeditöökojas. Nende ainus poeg Lucian sündis sama aasta oktoobris.[4]

Maillol suri 1944. aastal autoõnnetuse tagajärjel.[3]

Looming

Aristide Mailloli bareljeef "Baleriin", 1896

Maillol alustas oma kunstilist karjääri kõigepealt maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus Cafe Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda Paul Gaguini teoseid. Gauguin ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ning muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse Nabis, kuhu kuulusid impressionistid ja juugendist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud nagu Edouard Vuillard, Georges Lacombe ja Maurice Denis. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville galeriis Pariisi. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".[3]

1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid. 1893. aastal avas Banyulis töökoja, palgates isegi töölisi. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis skulptorina.[3] Tema esimesed juugendmõjutustega madalreljeefid olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" (D’Orsay muuseum), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele savi ja terrakota.[3] Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma kindla stiili, mis tegi ta hiljem ülemaailmselt tuntuks.[4]

Aristide Maillol, "La Pensée" ehk "La Méditerranéenne", pronks, 1905. Perpignani raekoja sisehoovis

Maillol loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.[1] Erinevalt skulptor Auguste Rodinist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.[4] Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid abiellunud Clotilde Narcis'ga tulid tema loomingusse aktiskulptuurid. Ta on kujutatud naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.[5] 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees Ambroise Vollard, kes oli varem olnud ka Cezanne’i, Renoiri, Picasso ja Van Goghi toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale nagu pronks ja marmor. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.[3]

1900. aastal alustas Maillol oma esimest suuremat skulptuuri, milleks oli "Istuv naine" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas Maillol oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.[1] "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus teos sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkasid mitmed jõukad kliendid, kes tellisid Maillolilt mitmeid pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub D’Orsay muuseumile Pariisis). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" Perpignani linnale.[2] Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus reeglina ainult naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.[3] Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".[6]

1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois oma ateljee, kus ta veetis enamuse oma ajast, kuid talved oli kunstnik siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument, mälestamaks Louis Blanquid, kes oli oma põhimõtete tõttu pea poole oma elust vanglas veetnud.[1] See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja tema stiilile üldsegi iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.[7]

1908. aastal reisis Maillol Kreekasse, kus ta tutvus lähemalt vanakreeka klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.[5][8]

Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid Vergiliuse eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet Paul Verlaine'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.[9]

Aristide Maillol, "Jõgi", Pariisis

Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis Pariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka Henri Matisse’i ja Pierre Bonnardi) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva Metropoli Opera treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja Claude Debussy auks.[1] 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda Alberto Giacomettit ja Henry Moore’i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu Constantin Brancusi ja Jean Arp.[3][10]

Aristide Mailloli originaalteosed on väljas Metropolitani moodsa kunsti muuseumis, Solomon. R. Guggenheimi muuseumis New Yorgis, Foggi kunstimuuseumis Harvardis, Ermitaažis, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias Washingtonis, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni Rahvusgaleriis, Louvre'is, Londoni Tate Modernis ja Müncheni Neue Pinakothekis.[1] Tema teoseid on ka erakogudes.

Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. Henri Barbusse auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.[2][4]

"Pomone à la tunique" ehk "Pomona tuunikas" pronks, 1921, Musée Hyacinthe-Rigaud, Perpignan

Teoseid

  • "Öö" (1909)
  • "Iha"
  • "Õhus"
  • "Rattur"
  • "Harmoonia" (1944)
  • "Flora ja suvi" (1911)
  • "Debussy monument" (1930–1933)
  • "Põlvitav naine" (1909), Ermitaaži muuseum, Peterburi
  • "La Méditerranée"
  • "Naine krabiga"
  • "Venus" (1918–1928)
  • "Ile de France" (1910–1925)
  • "Nümfid aasal" (1931–1937)
  • "Eva a la pomme" (1899)
  • "Jeune fille a la draperie" (1921)
  • "Kevad" (1911)
  • "Pomone langetatud kätega" (1921)
  • "Jeune fille allongee" (1921)
  • "Femme assise sur ses talons" (1900)

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Aristide Maillol". Guggenheim.org. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Aristide Maillol". Cheminsdememoire.gouv.fr. Vaadatud 6. detsembril 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Aristide Maillol (1861–1944)". Visual-arts-cork.com. Vaadatud 6. detsembril 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Aristide Maillol". Nndb.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Aristide Maillol". The J. Paul Getty Museum. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  6. ↑ "Aristide Maillol". Orsay muuseum.
  7. ↑ "Aristide Maillol". Tate Modern. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  8. ↑ Alexandra Koroxenidis (2. august 2004). "Modern forms of human figure hark back to ancient past". Ekathimerini.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  9. ↑ "Aristide Maillol". Britannica. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  10. ↑ Bennett Schiff (31. mai 1997). "Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse". Smithsonianmag.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aristide_Maillol&oldid=6033364"