Musketärid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Musketärid''' olid musketiga relvastatud sõdurid. Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid Prantsuse '''kuninga musketärid''' (prantsuse keeles Mousquetaires du Roi) ehk '''kaardiväe musketärid''' (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid Prantsumaa kuningate ihukaitse üksusena (1622—1775). Üksuse täielik nimetus oli ''Prantsusmaa kuninga sõjav...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 11. jaanuar 2022, kell 08:52

Musketärid olid musketiga relvastatud sõdurid.

Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid Prantsuse kuninga musketärid (prantsuse keeles Mousquetaires du Roi) ehk kaardiväe musketärid (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid Prantsumaa kuningate ihukaitse üksusena (1622—1775). Üksuse täielik nimetus oli Prantsusmaa kuninga sõjaväemaja musketärid (pr. Mousquetaires de la maison militaire du roi de France).

Väeosa ajalugu

Kuningas Henri IV käsul loodi 1600. aastal kerge ratsaväe baasil kuninga ihukaitse üksus, kuhu kuulusid vaid aadlikud. Kui Louis XIII 1622. aastal asendas üksuse tulirelvad (arkebuusid) pika toruga ning suurema tulejõuga musketite vastu, hakati väeosa kutsuma kuninga musketäride kompaniiks. Musketärid ei saanud sel ajal alustada lahingutegevust ratsa, sest pikka ja rasket musketit (8 kg) sai kasutada vaid maapinnal, relva metalljalale toetades. Kuningas Louis XIV ajal musketitoru lühendati ning relv tehti kergemaks, seepärast võis musketär nüüd tulirelva kasutada ka ratsutades.[1]

1622. aastal oli musketäride kompanii esimeseks juhiks kapten Jean de Bérard de Montalet. Alates 1634. aastast peeti kuningat ennast kompanii kapteniks ning selle tegeliku ülema auaste oli kaptenleitnant. Esimeseks kaptenleitnandiks oli Jean-Armand de Peyret, krahv de Treville. De Treville oli gaskoonlane, mistõttu suure osa kompaniist moodustasid komandöri kaasmaalased.

Kuningas Louis XIII käsul loodi 1626. aastal kardinal Richelieu kaitseks eraldi kardinali kaardiväe kompanii.[2] Kardinali ihukaitsjaid, kes allusid otse kardinalile, võis nimetada samuti musketärideks, kuna nad olid relvastatud musketitega nagu kuninglik musketäride kompanii. Richelieu pidas vajalikuks, et tema ihukaitse oleks punast värvi mantlitega (kiriku värvid), mis eristas neid taevasinistes mantlites kuninga musketäridest.[3] Kui hilisem kardinal Mazarin 1661. aastal suri, liideti kardinali kaardiväelased kuninga musketäride kompaniiga.

Pärast Louis XIII surma püüdis kardinal Mazarin kuninga musketäre de Treville juhtimise alt üle anda oma üle anda oma nõo hertsog Neversi alluvusse. Kuna see ei õnnestunud, vallandas ta 1646. aastal kuninglikud musketärid teenistusest, tuues ettekäändeks riigikassa rahade kokkuhoiu. Väeosa taasloodi 1657. aastal Neversi hertsogi juhtimisel. Kompaniiülemaks sai seejärel kuningale täielikult lojaalne d'Artagnan (Charles de Batz de Castelmore). D'Artagnani juhtimisel toimus üksuse organiseerimises kvalitatiivne hüpe: kuninglike musketäride arv kahekordistus 250 inimeseni, neile ehitati kasarm (enne seda elasid musketärid üürikorterites), kompanii muutus omamoodi sõjakooliks jne. Kuninglikud musketärid said kuulsaks kogu Euroopas ning olid teiste valitsejate matkimise objektiks. Paljud välismaalt pärit noored aadlikud püüdsid innukalt sellesse kuulsasse üksusesse "praktikale" minna.

Väeosa kirjeldus

Musketäride kompanii isikkoosseis koosnes Louis XIII ajal 100 tavalisest musketärist, 1 kaptenleitnandist, 2 leitnandist ja 4 kornetist.

Viited

  1. Stéphane Thion, Prantsuse armeed kolmekümneaastases sõjas , LRT Editions,2008, lk. 93
  2. Histoire Junior n°29, Les Mousquetaires, Garde rapprochée du Roi, Édition Faton, 2014, p 14
  3. Louis Batiffol, Autour de Richelieu. Sa fortune. Ses gardes et mousquetaires, Calmann-Lévy, 1937, p. 68