Maud (Norra kuninganna): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P inglise aed > Inglise aed
8. rida: 8. rida:
Maud sündis Londonis [[Marlborough House]]'is. Tema vanemad olid [[Edward VII|Walesi prints Edward]] ja [[Alexandra (Suurbritannia)|Walesi printsess Alexandra]]. Ta ristiti [[24. detsember|24. detsembril]] 1869 Marlborough House'is. Tema ristivanemad olid Rootsi kuningas [[Karl XV]], [[Leopold (Albany)|Albany hertsog Leopold]], Hohenlohe-Langeburgi prints Victor, Nassau hertsoginna Adelaide, Leiningeni printsess Marie, [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Venemaa keisrinna Maria Fjodorovna]], [[Taani kroonprintsess Louise]] ja Invernessi hertsoginna [[Cecilia Underwood]]. Tal oli 2 vanemat õde.
Maud sündis Londonis [[Marlborough House]]'is. Tema vanemad olid [[Edward VII|Walesi prints Edward]] ja [[Alexandra (Suurbritannia)|Walesi printsess Alexandra]]. Ta ristiti [[24. detsember|24. detsembril]] 1869 Marlborough House'is. Tema ristivanemad olid Rootsi kuningas [[Karl XV]], [[Leopold (Albany)|Albany hertsog Leopold]], Hohenlohe-Langeburgi prints Victor, Nassau hertsoginna Adelaide, Leiningeni printsess Marie, [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Venemaa keisrinna Maria Fjodorovna]], [[Taani kroonprintsess Louise]] ja Invernessi hertsoginna [[Cecilia Underwood]]. Tal oli 2 vanemat õde.


Ta oli väga elava iseloomuga, mistõttu teda hüüti Harryks. Maud osales peaaegu kõigil iga-aastastes külaskäikudel [[Taani]], kus elasid tema emapoolsed vanavanemad, ning hiljem saatis oma ema ja õdesid [[Norra]]s ning kruiisidel [[Vahemeri|Vahemerel]].
Ta oli väga elava iseloomuga, mistõttu teda hüüti Harryks. Maud osales peaaegu kõigil iga-aastastes külaskäikudel [[Taani]], kus elasid tema emapoolsed vanavanemad, ning hiljem saatis oma ema ja õdesid [[Norra]]s ja kruiisidel [[Vahemeri|Vahemerel]].


== Abielu ==
== Abielu ==


[[22. juuli]]l [[1896]] abiellus Maud [[Buckinghami palee]]s oma onupoja [[Haakon VII|Taani printsi Carliga]]. Carl oli [[Frederik VIII|Taani kroonprintsi Frederiki]], kuninganna Alexandra vanema venna, ja Rootsi printsess Lovisa teine poeg. Maudi isa kinkis noorpaarile [[Sandringham]]is asuva [[Appleton House]]'i, kus paar külaskäikudel [[Inglismaa]]le peatus. Seal sündis [[2. juuli]]l [[1903]] ka paari ainus laps [[Olav V|prints Alexander]].
[[22. juuli]]l [[1896]] abiellus Maud [[Buckinghami palee]]s oma onupoja [[Haakon VII|Taani printsi Carliga]]. Carl oli [[Frederik VIII|Taani kroonprintsi Frederiki]], kuninganna Alexandra vanema venna, ja Rootsi printsessi Lovisa teine poeg. Maudi isa kinkis noorpaarile [[Sandringham]]is asuva [[Appleton House]]'i, kus paar külaskäikudel [[Inglismaa]]le peatus. Seal sündis [[2. juuli]]l [[1903]] ka paari ainus laps [[Olav V|prints Alexander]].


Carl oli Taani mereväe ohvitser ning elas kuni [[1905]] peamiselt oma perega Taanis. Sama aasta juunis lõpetas [[Norra]] parlament Norra saja-aastase uniooni [[Rootsi]]ga ning pakkus hääletuse tulemusena trooni Carlile. Ta võttis trooni vastu ning temast sai [[Norra kuningas|kuningas]] Haakon VII, tema poeg võttis aga Olavi nime. Kuningas Haakon ja kuninganna Maud krooniti [[22. juuni]]l [[1906]] [[Nidarosi katedraal]]is [[Trondheim]]is. Nad oli alates [[1319]]. aastast esimesed Norra valitsejad, kes polnud samaaegselt Rootsi või Taani valitsejad.
Carl oli Taani mereväe ohvitser ning elas kuni [[1905]]. aastani peamiselt oma perega Taanis. Sama aasta juunis lõpetas [[Norra]] parlament Norra saja-aastase uniooni [[Rootsi]]ga ning pakkus hääletuse tulemusena trooni Carlile. Too võttis trooni vastu ning temast sai [[Norra kuningas|kuningas]] Haakon VII, tema poeg võttis aga Olavi nime. Kuningas Haakon ja kuninganna Maud krooniti [[22. juuni]]l [[1906]] [[Nidarosi katedraal]]is [[Trondheim]]is. Nad oli alates [[1319]]. aastast esimesed Norra valitsejad, kes polnud samaaegselt Rootsi või Taani valitsejad.


== Kuninglik elu ==
== Kuninglik elu ==


Maud võttis kiiresti omaks uue kodumaa kombed ning kuninga abikaasa kohustused. Ta toetas heategevuslikke organisatsioone, eriti neid, mis olid seotud laste või loomadega, julgustas muusikuid ning kunstnikke. Ta õppis [[suusatamine|suusatama]] ning lõi kuninglikku residentsi Kongsseterenis inglise aia. Maudi viimane avalik ülesastumine Suurbritannias oli [[1937]]. aastal, kui kuningaks krooniti tema onupoeg [[George VI]].
Maud võttis kiiresti omaks uue kodumaa kombed ja kuninga abikaasa kohustused. Ta toetas heategevusorganisatsioone, eriti neid, mis olid seotud laste või loomadega, julgustas muusikuid ja kunstnikke. Ta õppis [[suusatamine|suusatama]] ning lõi kuninglikku residentsi Kongsseterenis Inglise aia. Maudi viimane avalik ülesastumine Suurbritannias oli [[1937]]. aastal, kui kuningaks krooniti tema onupoeg [[George VI]].


Maud suri [[südamerabandus]]se nädal enne oma 69. sünnipäeva ning kolm päeva pärast operatsiooni. Ta surnukeha viidi tagasi Norrasse ning sängitati [[Akershusi loss]]i kuninglikku [[mausoleum]]i.
Maud suri [[südamerabandus]]se nädal enne oma 69. sünnipäeva ning kolm päeva pärast operatsiooni. Ta surnukeha viidi Norrasse ning sängitati [[Akershusi loss]]i kuninglikku [[mausoleum]]i.


[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:Norra monarhid]]

Redaktsioon: 9. jaanuar 2022, kell 22:14

Maud Charlotte Mary Victoria (26. november 1869 London20. november 1938 London) oli Norra kuninganna, Haakon VII abikaasa.

Tema järgi on nime saanud Kuninganna Maudi maa.

Lapsepõlv

Maud sündis Londonis Marlborough House'is. Tema vanemad olid Walesi prints Edward ja Walesi printsess Alexandra. Ta ristiti 24. detsembril 1869 Marlborough House'is. Tema ristivanemad olid Rootsi kuningas Karl XV, Albany hertsog Leopold, Hohenlohe-Langeburgi prints Victor, Nassau hertsoginna Adelaide, Leiningeni printsess Marie, Venemaa keisrinna Maria Fjodorovna, Taani kroonprintsess Louise ja Invernessi hertsoginna Cecilia Underwood. Tal oli 2 vanemat õde.

Ta oli väga elava iseloomuga, mistõttu teda hüüti Harryks. Maud osales peaaegu kõigil iga-aastastes külaskäikudel Taani, kus elasid tema emapoolsed vanavanemad, ning hiljem saatis oma ema ja õdesid Norras ja kruiisidel Vahemerel.

Abielu

22. juulil 1896 abiellus Maud Buckinghami palees oma onupoja Taani printsi Carliga. Carl oli Taani kroonprintsi Frederiki, kuninganna Alexandra vanema venna, ja Rootsi printsessi Lovisa teine poeg. Maudi isa kinkis noorpaarile Sandringhamis asuva Appleton House'i, kus paar külaskäikudel Inglismaale peatus. Seal sündis 2. juulil 1903 ka paari ainus laps prints Alexander.

Carl oli Taani mereväe ohvitser ning elas kuni 1905. aastani peamiselt oma perega Taanis. Sama aasta juunis lõpetas Norra parlament Norra saja-aastase uniooni Rootsiga ning pakkus hääletuse tulemusena trooni Carlile. Too võttis trooni vastu ning temast sai kuningas Haakon VII, tema poeg võttis aga Olavi nime. Kuningas Haakon ja kuninganna Maud krooniti 22. juunil 1906 Nidarosi katedraalis Trondheimis. Nad oli alates 1319. aastast esimesed Norra valitsejad, kes polnud samaaegselt Rootsi või Taani valitsejad.

Kuninglik elu

Maud võttis kiiresti omaks uue kodumaa kombed ja kuninga abikaasa kohustused. Ta toetas heategevusorganisatsioone, eriti neid, mis olid seotud laste või loomadega, julgustas muusikuid ja kunstnikke. Ta õppis suusatama ning lõi kuninglikku residentsi Kongsseterenis Inglise aia. Maudi viimane avalik ülesastumine Suurbritannias oli 1937. aastal, kui kuningaks krooniti tema onupoeg George VI.

Maud suri südamerabandusse nädal enne oma 69. sünnipäeva ning kolm päeva pärast operatsiooni. Ta surnukeha viidi Norrasse ning sängitati Akershusi lossi kuninglikku mausoleumi.