Tartu maavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
|Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12
|Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12
|lühend =
|lühend =
|moodustatud =
|moodustatud = 1917
|likvideeritud = 2018
|likvideeritud = 2018
|tüüp =
|tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]]
|eesmärk =
|eesmärk =
|peakorter = Tartu
|peakorter = Tartu
22. rida: 22. rida:
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]].
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]].


Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist maikuus 1917 aastal. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liigete valimisi. Maakonnakomissarile nõuandjaks organiks moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said „Postimehe" toimetaja
⚫
Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref>
[[Jaan Tõnisson]], van. adv. [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]].

1. juulil 1917 aastal peeti avakoosolek Tartus, [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti: haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918 a. J. Jansi poolt "Postimehes" avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 a. maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinnasse. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga ta ametist ajuti tagandati ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe kommisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919. aastal, peale [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.

⚫
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref>


Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]].
Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]].


⚫
Maavalitsuses oli kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest], Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013) </ref>.
Maavalitsuses oli kantselei ja järgmised osakonnad:
*arengu- ja planeeringuosakond;
*haridus- ja kultuuriosakond;
*sotsiaal- ja tervishoiuosakond;
*perekonnaseisuosakond;
*maaosakond;
⚫
*rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest], Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013) </ref>.


Tartu maavalitsus tegutses hoones aadressiga Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017</ref>
Tartu maavalitsus tegutses hoones aadressiga Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017</ref>

Redaktsioon: 22. detsember 2021, kell 23:22

Tartu Maavalitsus
Asutatud 1917
Tegevuse lõpetanud 2018
Tüüp kohalik omavalitsus maavalitsus
Peakorter Tartu
Asukoht Tiigi tänav 12, Tartu
Riia tänav 15, (Võidu ja Aleksandri tänava nurgal[1]) Tartu
Tegevuspiirkond Tartu maakond
Juhtkond Tartu maavanem

Tartu maavalitsus oli Tartu maavanemat teenindav riigiasutus.

Tartu maakonnakomissar Juhan Ostrat astus ametisse pärast valimist maikuus 1917 aastal. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liigete valimisi. Maakonnakomissarile nõuandjaks organiks moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said „Postimehe" toimetaja Jaan Tõnisson, van. adv. Lui Olesk, Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane Rudolf Jaska.

1. juulil 1917 aastal peeti avakoosolek Tartus, Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti Juhan Jans. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti: haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks Hans Priimägi ja sekretäriks R. Jaska[2]. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918 a. J. Jansi poolt "Postimehes" avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui Nõukogude Venemaa väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 a. maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinnasse. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga ta ametist ajuti tagandati ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe kommisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919. aastal, peale Tartu vabastamist algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.

1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas Tartu maavanema asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[3]

Viimane Tartu maavanem oli Reno Laidre.

Maavalitsuses oli kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond[4].

Tartu maavalitsus tegutses hoones aadressiga Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.[5]

Tartu maavanem

 Pikemalt artiklis Tartu maavanem

Viited

  1. ↑ Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus, lk 158
  2. ↑ H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301
  3. ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
  4. ↑ Tartu Maavalitsusest, Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013)
  5. ↑ "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud" Tartu Postimees, 29. september 2017
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_maavalitsus&oldid=6016988"