Albrecht Mecklenburgist: erinevus redaktsioonide vahel

Põhja-Saksamaa [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] [[hertsog]] Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine, [[Norra kuningas|Norra]] ja Rootsi kuningas [[Håkon VI|Magnus IV]] oli Ida-Rootsis ning hansalinnadest pärit, eriti suure saksa elanikkondadegaelanikkonnaga aladel ülimalt ebapopulaarne. Nende ja [[Hansa Liit|hansalinnade]] toetusel tungiski Albrecht [[1363]]. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta [[Stockholm]]is, liitlaste ja Rootsi [[magnaat]]idest koosneva [[Rootsi Riiginõukogu]] toetusel kuningaks.

Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis [[1389]]. aastal läbi viiakorraldada [[lään]]istatud mõisamaade [[reduktseerimine|reduktsiooni]], kukutati ta Taani kuninganna [[Margrete I]] kaasabil. Albrecht oli kuni [[1395]]. aastani vangis, kust ta vabanes pärast lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure [[lunaraha]]. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna [[1398]]. aastal loovutama.

Albrechti liitlasteks olid aga [[vitaalivennad]], Hansa ja [[Saksa ordu]], kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada [[Ojamaa]] (Gotlandi) saaresaar, mis nimeliselt anti nimeliselt Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles [[1408]]. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi [[unioon]] lõplikult Taanit, Rootsit ja [[Norra]]t ühendava [[Kalmari unioon]]iga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] üle.