Albrecht Mecklenburgist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. detsember 2021, kell 01:16

Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.

Põhja-Saksamaa Mecklenburgi hertsogkonna hertsog Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine, Norra ja Rootsi kuningas Magnus IV oli Ida-Rootsis ning hansalinnadest pärit eriti suure saksa elanikkonnaga aladel ülimalt ebapopulaarne. Nende ja hansalinnade toetusel tungiski Albrecht 1363. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta Stockholmis liitlaste ja Rootsi magnaatidest koosneva Rootsi Riiginõukogu toetusel kuningaks.

Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis 1389. aastal korraldada läänistatud mõisamaade reduktsiooni, kukutati ta Taani kuninganna Margrete I kaasabil. Albrecht oli kuni 1395. aastani vangis, kust ta vabanes pärast lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure lunaraha. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna 1398. aastal loovutama.

Albrechti liitlasteks olid aga vitaalivennad, Hansa ja Saksa ordu, kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada Ojamaa (Gotlandi) saar, mis anti nimeliselt Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles 1408. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi unioon lõplikult Taanit, Rootsit ja Norrat ühendava Kalmari uniooniga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu Mecklenburgi hertsogkonna üle.

Eelnev Magnus IV	Rootsi kuningas 1364–1389	Järgnev Margrete I
Eelnev Magnus I	Mecklenburgi hertsog 1384–1412 kuni 1388 koos Albrecht IV-ga	Järgnev Albrecht V

Vaata ka

Mecklenburgi valitsejate loend

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Albrecht Mecklenburgist''' ([[saksa keel|saksa]] ''Albrecht von Mecklenburg''; [[rootsi keel|rootsi]] ''Albrekt av Mecklenburg''), [[Mecklenburg]]i hertsogina '''Albrecht III''' (umbes [[1338]] – [[31. märts]] või [[1. aprill]] [[1412]]) oli [[Rootsi kuningas]] aastatel [[1364]]–[[1389]] ja [[Mecklenburgi hertsog]] [[1384]]–1412.
-Põhja-Saksamaa [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] [[hertsog]] Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine, [[Norra kuningas|Norra]] ja Rootsi kuningas [[Håkon VI|Magnus IV]] oli Ida-Rootsis ning hansalinnadest pärit, eriti suure saksa elanikkondadega aladel ülimalt ebapopulaarne. Nende ja [[Hansa Liit|hansalinnade]] toetusel tungiski Albrecht [[1363]]. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta [[Stockholm]]is, liitlaste ja Rootsi [[magnaat]]idest koosneva [[Rootsi Riiginõukogu]] toetusel kuningaks.
+Põhja-Saksamaa [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] [[hertsog]] Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine, [[Norra kuningas|Norra]] ja Rootsi kuningas [[Håkon VI|Magnus IV]] oli Ida-Rootsis ning hansalinnadest pärit eriti suure saksa elanikkonnaga aladel ülimalt ebapopulaarne. Nende ja [[Hansa Liit|hansalinnade]] toetusel tungiski Albrecht [[1363]]. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta [[Stockholm]]is liitlaste ja Rootsi [[magnaat]]idest koosneva [[Rootsi Riiginõukogu]] toetusel kuningaks.
-Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis [[1389]]. aastal läbi viia [[lään]]istatud mõisamaade [[reduktseerimine|reduktsiooni]], kukutati ta Taani kuninganna [[Margrete I]] kaasabil. Albrecht oli kuni [[1395]]. aastani vangis, kust ta vabanes pärast lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure [[lunaraha]]. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna [[1398]]. aastal loovutama.
+Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis [[1389]]. aastal korraldada [[lään]]istatud mõisamaade [[reduktseerimine|reduktsiooni]], kukutati ta Taani kuninganna [[Margrete I]] kaasabil. Albrecht oli kuni [[1395]]. aastani vangis, kust ta vabanes pärast lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure [[lunaraha]]. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna [[1398]]. aastal loovutama.
 [[File:Karte-Mecklenburg 1300.png|thumb|300px|right|[[Mecklenburg]]i alad 1300]]
-Albrechti liitlasteks olid aga [[vitaalivennad]], Hansa ja [[Saksa ordu]], kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada [[Ojamaa]] (Gotlandi) saare, mis nimeliselt anti Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles [[1408]]. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi [[unioon]] lõplikult Taanit, Rootsit ja [[Norra]]t ühendava [[Kalmari unioon]]iga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] üle.
+Albrechti liitlasteks olid aga [[vitaalivennad]], Hansa ja [[Saksa ordu]], kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada [[Ojamaa]] (Gotlandi) saar, mis anti nimeliselt Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles [[1408]]. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi [[unioon]] lõplikult Taanit, Rootsit ja [[Norra]]t ühendava [[Kalmari unioon]]iga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu [[Mecklenburgi hertsogkond|Mecklenburgi hertsogkonna]] üle.
 {{algus}}