Toitained: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kirjutasin uue teksti
PResümee puudub
(Kirjutasin uue teksti)
Märgised: Visuaalmuudatus Viidete kustutamine
{{See artikkel| räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka [[mineraaltoitained|mineraaltoitaineid]] lihtsalt toitaineteks}}
'''Toitained''' on toiduainetes sisalduvad [[keemilised ained]], mida [[organism]]id vajavadkasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena [[ainevahetusAnabolism|anaboolsetes]]es võiprotsessides kasutavadvõi energiaallikana.
 
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid<ref name="tea" />:
Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne<ref name="tea">Maailma toiduainete entsüklopeedia, TEA Kirjastus, Tallinn, 2006 </ref>.
* '''[[rasvad]]''', mis on organismi jaoks ülioluline pikaajaline akumuleeritav energiaallikas;
*'''[[valgud]]''', mis on ainus rakusünteesiks hädavajalike [[Aminohapped|aminohapete]] allikas;
*'''[[süsivesikud]]''', mis on kiiresti omastatav energeetiline ressurss ning paljude organismi struktuuride koostisosa.
 
Organism vajab normaalseks elutegevuseks kõiki kolme liiki toitaineid, kusjuures ühe toitaine vaegust ei ole võimalik pikaajaliselt kompenseerida teise toitaine liiaga. Olukorda, mille puhul menüü sisaldab õiges vahekorras kõiki toitaineid, nimetatakse tasakaalustatud toitumiseks. Soovituslik vahekord on järgmine: süsivesikuid 50-60%, rasva 25-35%, valku 10-20%. Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] eripäradest. Kuna erinevate toitainete protsentuaalset sisaldus toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel mitmeid lihtsustatud meetodeid - näiteks [[taldrikureegel]].
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid<ref name="tea" />:
* '''sünteesielemendid''', [[valk|valgud]] ja mõned [[mineraalained]] ([[kaltsium]], [[magneesium]] ja [[fosfor]]), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu
*'''energeetilised ained''', [[süsivesik]]ud ja [[rasvad]], etendavad rolli [[rakk]]ude tootmisel, [[seedimine|seedimisel]] ning püsiva [[kehatemperatuur]]i säilitamisel
*'''reguleerivad ained''', [[vesi]], [[vitamiinid]] ja [[mineraalained]], võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente.
 
Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse nälguseks. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada erinevaid haiguseid, näiteks anoreksiat, [[Aneemia|aneemiat]], menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab [[Rasvumine|rasvumist]].
Tinglikult saab toitained jagada ka [[makrotoitained|makro]]- ja [[mikrotoitained|mikrotoitaineteks]]; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.
 
Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed [[toiduained]]. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on liha, kala ja muud mereannid ning kaunviljad. Süsivesikuid leidub kõige enam taimses toidus - näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades.
 
Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka kuuluvateks ka [[vitamiinid]], [[Mineraaltoiteained|mineraalained]] ja isegi [[vesi]]. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldiseisvatena. Kuigi on tegu organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid ja mineraalained toitainetega võrreldes olulised rakusünteesi lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada või leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraalaineid manustades.
 
== Vaata ka ==
3

muudatust

Navigeerimismenüü