Collège de France: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}

{{Organisatsioon
{{Organisatsioon
| Nimi = Collège de France
| Nimi = Collège de France
9. rida: 7. rida:
| pildisuurus =
| pildisuurus =
| lühend =
| lühend =
| moto = "Docet omnia"<br>("Õpetab kõike")
| moto = "Docet omnia"<br>("Õpetab kõike/kõiki")
| asutatud = [[1530]]
| asutatud = [[1530]]
| lõpp =
| lõpp =
30. rida: 28. rida:
| asutaja = [[François I]]
| asutaja = [[François I]]
| juht_nimi = [[Thomas Römer]]
| juht_nimi = [[Thomas Römer]]
⚫
}}'''Collège de France''' (varem ka '''Collège Royal''', '''Collège des Trois Langues''', '''Collège National''' ja '''Collège Impérial''') on [[Pariis|Pariisis]] asuv [[Prantsusmaa]] teadus- ja õppeasutus, mille asutas [[1530]]. aastal kuningas [[François I]].
}}

Collège de France'i peetakse Prantsusmaa kõige mainekamaks teadusasutuseks. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, üliõpilaskond puudub. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta – lähtudes kooli deviisist "Docet omnia" ("Õpetab kõike/kõiki"). Kool ei väljasta diplomeid ega teaduskraade.

⚫
Õppeasutuse töö on koondunud 51 õppetooli ümber. Nende juurde kuuluvad [[laboratoorium]]id ja üks Euroopa paremaid teadusraamatukogusid. Raamatukogu on keskendunud [[ajalugu|ajaloole]], [[humanitaarteadused|humanitaar]]- ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadustele]], samuti [[keemia]]le ja [[füüsika]]le ning seal on ka palju haruldasi teoseid.

⚫
Kooli peahoone asub [[Seine]]'i vasakpoolsel kaldal 5. linnaosas nn [[Ladina kvartal]]is St. Jacques'i ja des Écoles'i tänava nurgal, Sorbonne'i ülikooli ajaloolise hoone läheduses.

==Ajalugu==
Algselt Collège Royali nime kandnud õppeasutuse asutas kuningas François I õpetlase ja teadlase [[Guillaume Budé]] ettepanekul. See liideti [[Leuveni vana ülikool|Leuveni vana ülikooliga]] [[1517]]. aastal loodud [[Collegium Trilingue]]'i eeskujul ning kujutas alternatiivi [[Pariisi Ülikool|Sorbonne'ile]]. Ametisse nimetati kuus kuninglikku lektorit (pr "lecteurs royaux"), kes õpetasid esialgu [[heebrea keel]]t, [[vanakreeka keel]]t ja [[matemaatika]]t<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-about-college/institution.htm|pealkiri=A unique institution...|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> ehk aineid, mida Sorbonne'is peeti kõrvalisteks.
Õppeasutust saatis kiiresti edu, kooli juurde hakkasid kogunema uuendusmeelsed inimesed. Varasemast erinevate ainete õpetamise mõjul uuenes ka juurdunud traditsioon lähtuda õpetades vaid tekstist.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Cours et travaux du Collège de France. Annuaire 112e année|aasta=Aprill 2013|koht=Paris|kirjastus=Collège de France|lehekülg=5–21|isbn=9782722601987|url=https://journals.openedition.org/annuaire-cdf/126}}</ref> 16. sajandi lõpuks tegutses koolis 17 õppetooli ning [[1688]]. aastal nimetati ametisse tegevjuht, kes hakkas õpetlasi ja kooli avalikkuse ees esindama.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris|aasta=2002|koht=Paris|kirjastus=Institut national de recherche pédagogique|lehekülg=408|url=https://www.persee.fr/doc/inrp_0000-0000_2002_ant_10_3_8047}}</ref>[[Pilt:College de France 20100803.jpg|thumb|259x259px|Collège de France'i õu]]
Õppeasutusele eraldi hoone ehitamise oli juba [[1610]]. aastal algatanud kuningas [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]],<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris|aasta=2002|koht=Paris|kirjastus=Institut national de recherche pédagogique|lehekülg=409|url=https://www.persee.fr/doc/inrp_0000-0000_2002_ant_10_3_8047}}</ref> kuid atentaadi tõttu valmis plaanidest [[Marie de' Medici]] juhtimisel vaid osa.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Universités et grandes écoles à Paris: les palais de la science|aasta=1999|koht=Paris|kirjastus=Action artistique de la ville de Paris|lehekülg=79–88|köide=|toimetaja=Christian Hottin|isbn=2913246036}}</ref> [[1772]]. aastal võeti [[Louis XV]] soovil ette mahukam ehitustöö ja lisati uusi loenguruume. Kuue aasta jooksul tihendas arhitekt [[Jean-François Chalgrin]] peaõue ümbritsevat hoonestust (praegune nn Chalgrini hoone). 19. sajandi keskel laiendas arhitekt [[Paul Letarouilly]] kompleksi läänesuunas ning lisas paviljonid ja õued, mis kujundavad selle välisilmet ka tänapäeval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-histoire-et-archeolgie/Archaeology.htm|pealkiri=Archaeology|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>


⚫
Kool on sajandite jooksul kandnud kolme nime: Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial. Collège de France'i nime all tegutseb see [[1870]]. aastast.
[[Pilt:College de France 20100803.jpg|thumb|300px|Collège de France'i õu]]
⚫
'''Collège de France''' (varem ka '''Collège Royal''', '''Collège des Trois Langues''', '''Collège National''' ja '''Collège Impérial''') on [[Pariis|Pariisis]] asuv [[Prantsusmaa]] teadus- ja õppeasutus.


Tänapäeval on Collège de France'is 51 õppetooli,<ref>{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-chairs-and-professors/chairs-and-professors.htm|pealkiri=Chairs and professors|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> milles töötavad professorite kõrval sajad teadlased, insenerid, tehnikud ja administratiivtöötajad. Õppetoolid hõlmavad matemaatikat, tsivilisatsioone, füüsikat, keemiat, bioloogiat, meditsiini, filosoofiat, kirjandust, sotsiaalteadust, majandust, eelajalugu, arheoloogiat, ajalugu jne. Asutuses korraldatakse rahvusvahelisi konverentse ning igal aastal kutsutakse ka umbes poolsada välismaa teadlast loenguid andma.
Õppeasutuse asutas [[1530]]. aastal kuningas [[François I]] [[Leuveni vana ülikool]]i juurde [[1517]]. aastal loodud [[Collegium Trilingue]]'i eeskujul. See oli mõeldud alternatiiviks [[Pariisi Ülikool|Sorbonne'ile]] ning seal õpetati esialgu [[heebrea keel]]t, [[vanakreeka keel]]t ja [[matemaatika]]t.


Loengud toimuvad peamiselt Pariisis, aga ka mitmel pool Prantsusmaal ja välismaal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-about-college/institution.htm|pealkiri=A unique institution...|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> Loenguid saab kuulata ka veebi teel, sest asutus paneb neid üles oma kodulehele ning tal on ka [[ITunes|iTunesi]] ja [[YouTube|YouTube'i]] kanal.<ref>{{Netiviide|url=https://podcasts.apple.com/fr/podcast/coll%C3%A8ge-de-france-s%C3%A9lection/id204357423|pealkiri=Collège de France|väljaanne=Collège de France'i iTunesi kanal|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/user/WebmestreCDF|pealkiri=Collège de France|väljaanne=Collège de France'i YouTube'i kanal|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>
⚫
Tänapäeval peetakse seda riigi kõige mainekamaks teadusasutuseks. Koolis on töö koondunud õppetoolide ümber ja seal töötab 52 professorit. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, koolil puudub üliõpilaskond. Koolil on [[laboratoorium]]id ja üks paremaid teadusraamatukogusid Euroopas. Raamatukogu on keskendunud [[ajalugu|ajaloole]], [[humanitaarteadused|humanitaar]]- ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadustele]], samuti [[keemia]]le ja [[füüsika]]le. Raamatukogus on hulgaliselt haruldasi teoseid. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta, diplomeid ei väljastata.


[[2019]]. aastast on Collège de France'i juhtinud [[Šveits|Šveitsi]]-[[Saksamaa|Saksa]] päritolu religiooniteadlane [[Thomas Römer]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.legifrance.gouv.fr/jorf/id/JORFTEXT000038792562|pealkiri=Décret du 18 juillet 2019 portant nomination de l'administrateur du Collège de France – M. RÖMER (Thomas)|väljaanne=Légifrance|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> kes on asutuse esimene mitteprantslasest juht.
⚫
Kooli nimi on sajandite jooksul mitu korda muutunud. Alguses kandis see nime Collège Royal. Hiljem on see kandnud nimesid Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial. Praegust nime kannab ta [[1870]]. aastast.


=== Tuntumaid liikmeid ===
⚫
Kooli peahoone asub [[Seine]]'i vasakul kaldal 5. linnaosas nn [[Ladina kvartal]]is St. Jacques'i ja des Écoles'i tänava nurgal, Sorbonne'i ülikooli ajaloolise hoone läheduses.
Collège de France'i professorite hulgas on palju eriti mainekaid teadlasi, näiteks orientalist [[Étienne Fourmont]], arst ja bioloog [[Pierre Flourens]], ajaloolane [[Jules Michelet]], filosoof [[Henri Bergson]], luuletaja [[Paul Valéry]], filosoof ja semiootik [[Roland Barthes]], filosoof [[Michel Foucault]] ning antropoloog [[Claude Lévi-Strauss]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.edition-originale.com/en/the-news-gazette/the-heyday-of-the-college-de-france-178|pealkiri=The heyday of the Collège de France|väljaanne=Edition-originale.com|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>


==Viited==
Collège de France'i deviis on "Docet omnia" – "Õpetab kõike".
{{Viited}}


== Välislingid ==
==Välislingid==
*[http://www.college-de-france.fr/default/EN/all/college_en/ Collège de France'i koduleht]. <small>(inglise ja prantsuse keeles)</small>
*[https://www.college-de-france.fr/site/college/index.htm Collège de France'i koduleht]. <small>(inglise ja prantsuse keeles)</small>


{{Coordinate |NS=48.84916667 |EW=2.34555556 |type=landmark |region=FR-75}}
{{Coordinate |NS=48.84916667 |EW=2.34555556 |type=landmark |region=FR-75}}

Redaktsioon: 15. detsember 2021, kell 15:38

Collège de France
Deviis "Docet omnia"
("Õpetab kõike/kõiki")
Asutatud 1530
Asutaja François I
Asukoht 11, place Marcelin Berthelot, Pariis, Prantsusmaa
Juht Thomas Römer
Veebileht https://www.college-de-france.fr/site/college/index.htm

Collège de France (varem ka Collège Royal, Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial) on Pariisis asuv Prantsusmaa teadus- ja õppeasutus, mille asutas 1530. aastal kuningas François I.

Collège de France'i peetakse Prantsusmaa kõige mainekamaks teadusasutuseks. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, üliõpilaskond puudub. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta – lähtudes kooli deviisist "Docet omnia" ("Õpetab kõike/kõiki"). Kool ei väljasta diplomeid ega teaduskraade.

Õppeasutuse töö on koondunud 51 õppetooli ümber. Nende juurde kuuluvad laboratooriumid ja üks Euroopa paremaid teadusraamatukogusid. Raamatukogu on keskendunud ajaloole, humanitaar- ja sotsiaalteadustele, samuti keemiale ja füüsikale ning seal on ka palju haruldasi teoseid.

Kooli peahoone asub Seine'i vasakpoolsel kaldal 5. linnaosas nn Ladina kvartalis St. Jacques'i ja des Écoles'i tänava nurgal, Sorbonne'i ülikooli ajaloolise hoone läheduses.

Ajalugu

Algselt Collège Royali nime kandnud õppeasutuse asutas kuningas François I õpetlase ja teadlase Guillaume Budé ettepanekul. See liideti Leuveni vana ülikooliga 1517. aastal loodud Collegium Trilingue'i eeskujul ning kujutas alternatiivi Sorbonne'ile. Ametisse nimetati kuus kuninglikku lektorit (pr "lecteurs royaux"), kes õpetasid esialgu heebrea keelt, vanakreeka keelt ja matemaatikat[1] ehk aineid, mida Sorbonne'is peeti kõrvalisteks.

Õppeasutust saatis kiiresti edu, kooli juurde hakkasid kogunema uuendusmeelsed inimesed. Varasemast erinevate ainete õpetamise mõjul uuenes ka juurdunud traditsioon lähtuda õpetades vaid tekstist.[2] 16. sajandi lõpuks tegutses koolis 17 õppetooli ning 1688. aastal nimetati ametisse tegevjuht, kes hakkas õpetlasi ja kooli avalikkuse ees esindama.[3]

Collège de France'i õu

Õppeasutusele eraldi hoone ehitamise oli juba 1610. aastal algatanud kuningas Henri II,[4] kuid atentaadi tõttu valmis plaanidest Marie de' Medici juhtimisel vaid osa.[5] 1772. aastal võeti Louis XV soovil ette mahukam ehitustöö ja lisati uusi loenguruume. Kuue aasta jooksul tihendas arhitekt Jean-François Chalgrin peaõue ümbritsevat hoonestust (praegune nn Chalgrini hoone). 19. sajandi keskel laiendas arhitekt Paul Letarouilly kompleksi läänesuunas ning lisas paviljonid ja õued, mis kujundavad selle välisilmet ka tänapäeval.[6]

Kool on sajandite jooksul kandnud kolme nime: Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial. Collège de France'i nime all tegutseb see 1870. aastast.

Tänapäeval on Collège de France'is 51 õppetooli,[7] milles töötavad professorite kõrval sajad teadlased, insenerid, tehnikud ja administratiivtöötajad. Õppetoolid hõlmavad matemaatikat, tsivilisatsioone, füüsikat, keemiat, bioloogiat, meditsiini, filosoofiat, kirjandust, sotsiaalteadust, majandust, eelajalugu, arheoloogiat, ajalugu jne. Asutuses korraldatakse rahvusvahelisi konverentse ning igal aastal kutsutakse ka umbes poolsada välismaa teadlast loenguid andma.

Loengud toimuvad peamiselt Pariisis, aga ka mitmel pool Prantsusmaal ja välismaal.[1] Loenguid saab kuulata ka veebi teel, sest asutus paneb neid üles oma kodulehele ning tal on ka iTunesi ja YouTube'i kanal.[8][9]

2019. aastast on Collège de France'i juhtinud Šveitsi-Saksa päritolu religiooniteadlane Thomas Römer,[10] kes on asutuse esimene mitteprantslasest juht.

Tuntumaid liikmeid

Collège de France'i professorite hulgas on palju eriti mainekaid teadlasi, näiteks orientalist Étienne Fourmont, arst ja bioloog Pierre Flourens, ajaloolane Jules Michelet, filosoof Henri Bergson, luuletaja Paul Valéry, filosoof ja semiootik Roland Barthes, filosoof Michel Foucault ning antropoloog Claude Lévi-Strauss.[11]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "A unique institution..." Collège de France'i koduleht. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  2. ↑ Cours et travaux du Collège de France. Annuaire 112e année. Paris: Collège de France. Aprill 2013. Lk 5–21. ISBN 9782722601987.
  3. ↑ Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris. Paris: Institut national de recherche pédagogique. 2002. Lk 408.
  4. ↑ Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris. Paris: Institut national de recherche pédagogique. 2002. Lk 409.
  5. ↑ Christian Hottin, toim (1999). Universités et grandes écoles à Paris: les palais de la science. Paris: Action artistique de la ville de Paris. Lk 79–88. ISBN 2913246036.
  6. ↑ "Archaeology". Collège de France'i koduleht. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  7. ↑ "Chairs and professors". Collège de France'i koduleht. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  8. ↑ "Collège de France". Collège de France'i iTunesi kanal. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  9. ↑ "Collège de France". Collège de France'i YouTube'i kanal. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  10. ↑ "Décret du 18 juillet 2019 portant nomination de l'administrateur du Collège de France – M. RÖMER (Thomas)". Légifrance. Vaadatud 15. detsembril 2021.
  11. ↑ "The heyday of the Collège de France". Edition-originale.com. Vaadatud 15. detsembril 2021.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Collège_de_France&oldid=6011554"