1920: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. detsember 2021, kell 00:39

Sündinud 1920 • Surnud 1920 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | ► | ►►

1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta. See oli liigaasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

2. veebruar – sõlmiti Tartu rahuleping.

Märts

...

Aprill

20. aprill – algasid VII suveolümpiamängud Belgias Antwerpenis.

Mai

...

Juuni

7. juuni – aurikul Lembit naasid Prantsusmaalt Tallinna 421 Prantsusmaal interneeritud eesti sõjaväelast.

Juuli

2. juuli – 120 meetri pikkune tsepeliin tegi Bodensee kohal esimese lennu, mis kestis 18 minutit.
12. juuli – avati ametlikult Panama kanal.

August

11. august – Läti Vabadussõda: Läti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Riia rahulepingu.

September

...

Oktoober

14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1920. aasta Eestis

3. jaanuar – jõustus vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Vabadussõja sõjategevuse.
6. jaanuar – Viljandi Teatri- ja Kunstiühing "Ugala" harrastusnäitlejad andsid esimese etenduse^[1].
Jaanuaris asutati Eesti Koolinoorsoo Keskliit^[1].

2. veebruar – Tartus kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule, mis lõpetas Vabadussõja.
24. veebruar – asutati üliõpilasselts Veljesto^[1].

11. aprill – Tallinnas Nõmmel toimus Eesti Vabariigi esimene murdmaajooksuvõistlus, mille võitis Heinrich Paal^[2].
20. aprill – ilmus Eesti Spordilehe esimene number^[1].
21. aprill – Eesti sai ametliku kutse, et esineda Antwerpeni olümpiamängudel iseseisva riigina^[2].

7. mai – vastu võeti avalikkude algkoolide seadus^[1]. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
19. mai – Mereobservatoorium liideti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumiga.^[3]

1. juuni – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit^[2].
7. juuni – Jaan Luha valiti Jõgeva alevivanemaks.
7. juuni – Tallinnas toimus esimene ametlik korvpallimäng Eestis, kui kohtusid Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli meeskond^[2].
15. juuni – Eesti Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse.

3. juuli – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus^[1].
5. juuli – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailmarekordi (tollaste tabelite järgi 8025,5 punkti), ent tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige^[2].
7. juuli^[küsitav] – Soome tunnistas de jure Eesti Vabariiki^[viide?].

22. august – Antwerpeni olümpiamängud: Jüri Lossmann võitis olümpiamängudel esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiamedali, tulles maratonijooksus teiseks^[2]
27. august – jõustus Seisuste kaotamise seadus.
29. august – Antwerpeni olümpiamängud: tõstja Alfred Neuland tuli esimese eestlasena olümpiamängudel olümpiavõitjaks^[2].
6. september – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata)^[1].
10. september – registreeriti osaühing Estonia-Film^[1].

11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli – draamakunsti erastuudio, hilisema Draamastuudio teatrikooli^[1].
14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
16. oktoober – asutati esimene korporatsioon iseseisvas Eesti Vabariigis, korp! Leola.
17. oktoober – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0^[1].
27. oktoober – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae^[1].

8. november – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.
13. november – Tallinnas algas II naiskongress^[1].
20. november – registreeriti Eesti Spordi Liidu põhikiri^[1].

3. detsember – Tartu Ülikooli valitsus kinnitas korporatsioon Revelia põhikirja.
Detsembris valisid Tartu üliõpilased Üliõpilaskonna Edustuse^[1]

Selle aasta kirjandusmaastiku olulisimaiks sündmuseks on luulekogude "Ohvrisuits" (Gustav Suits) ja "Verivalla" (Marie Under) ilmumine^[1].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1920

1. jaanuar – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik
2. jaanuar – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
29. jaanuar – Valda Raud, eesti tõlkija
2. veebruar – Heikki Suolahti, soome helilooja
11. veebruar – Fārūq I, Egiptuse kuningas 1936-1952
19. veebruar – Jaan Kross, eesti kirjanik
1. märts – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
11. märts – Sir Kenneth Dover, Briti klassikaline filoloog
21. märts – Georg Ots, eesti laulja
17. aprill – Edmonde Charles-Roux, prantsuse kirjanik
18. mai – Johannes Paulus II, paavst
21. mai – John Chadwick, Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog
22. juuli – Valter Taal, eesti vaimulik
3. august – Elmar Tampõld, eesti arhitekt
14. august – Holger Pukk, eesti lastekirjanik
7. oktoober – Kalju Lepik, eesti luuletaja
5. november – Douglass North, USA majandusteadlane
15. november – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
21. november – Jan Frenkel, Vene helilooja
21. november – Ilmar Külvet, väliseesti kirjanik ja ajakirjanik
30. november – Voldemar Panso, eesti näitleja ja lavastaja
23. detsember – Zenta Ērgle, läti lastekirjanik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1920

22. jaanuar – Georg Lurich, eesti maadleja
15. veebruar – Aleksander Aberg, eesti maadleja
7. märts – Jaan Poska, eesti riigimees
3. august – Peeter Süda, eesti helilooja.
14. detsember – Clas von Ramm, baltisaksa poliitik

Nobeli auhinnad

füüsika – Charles Édouard Guillaume
keemia – Walther Nernst
meditsiin – Schack August Steenberg Krogh
kirjandus – Knut Hamsun
rahu – Léon Victor Auguste Bourgeois

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ILMATEENISTUS 100 ilmateenistus.ee

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[3] ILMATEENISTUS 100 ilmateenistus.ee

[1]

[2]

[3]

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 === Veebruar ===
-* [[2. veebruar]] – sõlmiti [[Tartu rahuleping]]
+* [[2. veebruar]] – sõlmiti [[Tartu rahuleping]].
 === Märts ===
@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 === Aprill ===
-* [[20. aprill]] – algasid [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII suveolümpiamängud]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is
+* [[20. aprill]] – algasid [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII suveolümpiamängud]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is.
 === Mai ===
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 === Juuli ===
-*[[2. juuli]] – 120 meetri pikkune [[tsepeliin]] tegi [[Bodensee]] kohal esimese lennu, mille kestvus oli 18 minutit.
+*[[2. juuli]] – 120 meetri pikkune [[tsepeliin]] tegi [[Bodensee]] kohal esimese lennu, mis kestis 18 minutit.
 *[[12. juuli]] – avati ametlikult [[Panama kanal]].