Spekter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Spectrum4websiteEval.png|pisi|püsti=1.2|| Päikesevalguse pidev spekter]] |
|||
[[Pilt:Rainbow above Kaviskis Lake, Lithuania.jpg|pisi|Pidevspekter [[vikerkaar]]es]] |
|||
[[Pilt: |
[[Pilt:Emission_spectrum-Fe.png|thumb|püsti=1.2|[[Raud|Raua]] (Fe) joonspekter]] |
||
'''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsika]]s kasutusel mitmes tähenduses:<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> |
|||
'''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsikaline suurus |füüsikalise suuruse]] või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade ([[lainepikkus]]) tunnuse järgi. Selleks tunnuseks on enamasti sagedus, aga võib olla ka [[mass]] ja [[energia]].<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Näiteid: |
|||
* [[elektromagnetspekter |kiirgusspekter]] – [[elektromagnetkiirgus]]e [[intensiivsus (füüsika) |intensiivsuse]] sõltuvus [[kiirgus]]e [[sagedus]]est (või vastavalt [[lainepikkus]]est); |
|||
* [[elektromagnetkiirgus]]e spektrid (vt ka [[Elektromagnetspekter]]): |
|||
| ⚫ | |||
* [[ |
** [[kiirgusspekter]] – kiirguse [[intensiivsus (füüsika) |intensiivsuse]] sõltuvus kiirguse sagedusest; |
||
| ⚫ | |||
** [[ergastusspekter]] – kiirguse poolt mingi sekundaarse protsessi tekitamise efektiivsuse sõltuvus kiirguse sagedusest; |
|||
* [[massispekter]] – [[osake]]ste esinemissageduse sõltuvus nende massist (nt [[massispektroskoopia]]s); |
|||
* [[helispekter]] – [[heliintensiivsus]]e jaotus heli eri [[sagedus]]ega koostistoonide vahel. |
|||
Kiirguse sagedusala järgi eristatakse [[raadiosagedus|raadiokirguse]], [[infrapunakiirgus]]e, [[valguskiirgus]]e, [[ultraviolettkiirgus]]e, [[röntgenikiirgus]]e ja [[gammakiirgus]]e spektrit. |
|||
Spekter võib olla pidev või diskreetne (mittepidev). [[Pidev spekter]] ehk pidevspekter on näiteks [[absoluutselt must keha |mustkiirgur]]il. Diskreetne spekter võib esineda [[joonspekter |joonspektrina]] ja [[ribaspekter|ribaspektrina]]. |
Spekter võib olla pidev või diskreetne (mittepidev). [[Pidev spekter]] ehk pidevspekter on näiteks [[absoluutselt must keha |mustkiirgur]]il. Diskreetne spekter võib esineda [[joonspekter |joonspektrina]] ja [[ribaspekter|ribaspektrina]]. |
||
Valge [[päikesekiirgus]]e kimbu lahutas [[prisma]] abil [[spektrivärvus]]teks (violetist sujuvalt punaseni muutuva värvusega ribaks) [[Isaac Newton]] |
Valge [[päikesekiirgus]]e kimbu lahutas [[prisma]] abil [[spektrivärvus]]teks (violetist sujuvalt punaseni muutuva värvusega ribaks) [[Isaac Newton]] 1666. aastal.<ref name="EE"/> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Signaali spekter]] |
|||
* [[Spektroskoopia]] |
* [[Spektroskoopia]] |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited}} |
{{Viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
* [https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3756 Spektrite liigid] |
|||
[[Kategooria:Füüsika]] |
[[Kategooria:Füüsika]] |
||
Redaktsioon: 14. detsember 2021, kell 10:53
Spekter (ladina keeles spectrum välimus) on füüsikalise suuruse või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade (lainepikkus) tunnuse järgi. Selleks tunnuseks on enamasti sagedus, aga võib olla ka mass ja energia.[1] Näiteid:
- elektromagnetkiirguse spektrid (vt ka Elektromagnetspekter):
- kiirgusspekter – kiirguse intensiivsuse sõltuvus kiirguse sagedusest;
- neeldumisspekter – kiirguse aines neeldumise tugevuse sõltuvus kiirguse sagedusest;
- ergastusspekter – kiirguse poolt mingi sekundaarse protsessi tekitamise efektiivsuse sõltuvus kiirguse sagedusest;
- massispekter – osakeste esinemissageduse sõltuvus nende massist (nt massispektroskoopias);
- helispekter – heliintensiivsuse jaotus heli eri sagedusega koostistoonide vahel.
Kiirguse sagedusala järgi eristatakse raadiokirguse, infrapunakiirguse, valguskiirguse, ultraviolettkiirguse, röntgenikiirguse ja gammakiirguse spektrit.
Spekter võib olla pidev või diskreetne (mittepidev). Pidev spekter ehk pidevspekter on näiteks mustkiirguril. Diskreetne spekter võib esineda joonspektrina ja ribaspektrina.
Valge päikesekiirguse kimbu lahutas prisma abil spektrivärvusteks (violetist sujuvalt punaseni muutuva värvusega ribaks) Isaac Newton 1666. aastal.[1]