Inimese nahakiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teet Kalm (arutelu | kaastöö)
lehe loomine
 
Teet Kalm (arutelu | kaastöö)
viited, välislingid
1. rida: 1. rida:
Inimese nahakiin ''(Dermatobia hominis)'' on inimestel ja loomadel parasiteeriv putukas, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsades. Emased nahakiinid munevad sääskede ja teiste vereimejate või nende lestade pinnale. Kui nakatunud putukas inimest või looma hammustab, kanduvad ka parmuvastsed uuele peremeesloomale üle. Vastne kasvab naha all ja väljub 5-12 nädala pärast, olles kasvanud kuni 2,5 cm pikkuseks.
Inimese nahakiin<ref>{{Netiviide|autor=Marika Masso|url=https://kodu.ut.ee/~dyyna/TABEL_valik_med_olulisemaid_lylijalgseid_4_keeles.pdf|pealkiri=Valik meditsiinis olulisemaid lülijalgseid neljas keeles|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=28.04.2011}}</ref> ''(Dermatobia hominis)'' on inimestel ja loomadel parasiteeriv putukas, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsades. Emased nahakiinid munevad sääskede ja teiste vereimejate või nende lestade pinnale. Kui nakatunud putukas inimest või looma hammustab, kanduvad ka parmuvastsed uuele peremeesloomale üle. Vastne kasvab naha all ja väljub 5-12 nädala pärast, olles kasvanud kuni 2,5 cm pikkuseks.<ref>{{Netiviide|url=https://minu.synlab.ee/kuidas-voib-eksootiline-puhkus-muutuda-oudusunenaoks|pealkiri=Kuidas võib eksootiline puhkus muutuda õudusunenäoks?|väljaanne=Synlab|aeg=14.02.2019}}</ref>

== Viited ==

Redaktsioon: 8. detsember 2021, kell 14:59

Inimese nahakiin[1] (Dermatobia hominis) on inimestel ja loomadel parasiteeriv putukas, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsades. Emased nahakiinid munevad sääskede ja teiste vereimejate või nende lestade pinnale. Kui nakatunud putukas inimest või looma hammustab, kanduvad ka parmuvastsed uuele peremeesloomale üle. Vastne kasvab naha all ja väljub 5-12 nädala pärast, olles kasvanud kuni 2,5 cm pikkuseks.[2]

Viited

  1. Marika Masso (28.04.2011). "Valik meditsiinis olulisemaid lülijalgseid neljas keeles" (PDF). Tartu Ülikool.
  2. "Kuidas võib eksootiline puhkus muutuda õudusunenäoks?". Synlab. 14.02.2019.