Kiltsi vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


Eesti Vabariigi moodustamisega [[1919. aasta maareform|loss ja mõis riigistati]] ning kuulus Eesti vabariigi omandusse. Tänapäeval tegutseb Kilti lossis ja mõisas [[Kiltsi Põhikool]].
Eesti Vabariigi moodustamisega [[1919. aasta maareform|loss ja mõis riigistati]] ning kuulus Eesti vabariigi omandusse. Tänapäeval tegutseb Kilti lossis ja mõisas [[Kiltsi Põhikool]].

Kiltsit ja eriti selle keskagseid ehitusjärke uuris aastail [[2001]]–[[2009]] põhjalikult [[Tõnno Jonuks]].


<gallery>
<gallery>
23. rida: 25. rida:
Pilt:Kiltsi linnus 3.jpg|Torni avatud käigud
Pilt:Kiltsi linnus 3.jpg|Torni avatud käigud
</gallery>
</gallery>

==Kirjandus==
*[[Ants Hein]]. ''Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus''. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 72–74.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 2. detsember 2021, kell 13:08

 See artikkel räägib Lääne-Virumaal asunud linnusest, Läänemaal paiknenu kohta vaata: Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann
Linnuse vaated 19. sajandil.
Autor: Carl Faehlmann
Vaade mõisahoonele ja linnuse tornile

Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Schloß Aß) oli vasallilinnus Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub linnus Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Kiltsi vasallilinnuse ehitas algselt 13. sajandil Liivi ordumeister Halt 1292. aastal. Vana lossi sissepääsu kohal oli orduaja vapp ja kiri "Gebaut anno 1292 und renovirt anno 1790".[1]

Kiltsi oli ilma sisehoovita väike linnus. Lossi põhiplaani kohaselt oli linnus nelja nurgatorniga, neist kaks nelinurkset asusid läänes ja kaks ümarat torni idas, mille juurde kuulusid kaarekujuliselt uuemad juurdeehitised, mis tegid linnuse põhiplaanilt poolkuukujuliseks. Pärast lossi ümberehitust 18. sajandi lõpul selle kuju muudeti, kaks ümartorni kaeti kuplikatustega ja nelinurksed tornid kaeti sadulkatusega.

Liivi sõja ajal 1558. aasta talvel toimus Kiltsi linnuse all kokkupõrge Liivi ordu ja Vene vägede vahel. Kiltsis oli siis omanikuks Robecht von Gilsen, kes osutas oma vägedega samuti suurt vastupanu, kuid see ei päästnud linnust hävitamisest.

1600. aastal ei mainita enam Kiltsi linnust linnuste registris.

Hilisema Kiltsi mõisa peahoone rajas Kiltsi mõisa omanik major Hermann Johann von Benckendorffi 18. sajandi viimasel veerandil linnuse varemetele. Lossis elas admiral Adam Johann von Krusenstern (1770–1846), kes pärandas lossi ja mõisa oma pojale Julius von Krusensternile (1807–1888).

Eesti Vabariigi moodustamisega loss ja mõis riigistati ning kuulus Eesti vabariigi omandusse. Tänapäeval tegutseb Kilti lossis ja mõisas Kiltsi Põhikool.

Kiltsit ja eriti selle keskagseid ehitusjärke uuris aastail 20012009 põhjalikult Tõnno Jonuks.

Kirjandus

  • Ants Hein. Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 72–74.

Vaata ka

Viited

  1. Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaanne 1924, Rakvere.

Välislingid