Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud [[1323]]. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] mitmeid purustusi. [[17. sajand]]il kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks [[renessanss]]-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.
Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud [[1323]]. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] mitmeid purustusi. [[17. sajand]]il kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks [[renessanss]]-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.

==Kirjandus==
*[[Ants Hein]]. ''Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus''. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 63–65.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 2. detsember 2021, kell 12:27

 See artikkel räägib Kiltsi linnusest Läänemaal, Lääne-Virumaal asunud linnuse kohta vaata: Kiltsi vasallilinnus

Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil. Selle keskaegne nimi Valgevälja on üle kandunud naabruses asuvale külale. Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust 16. sajandil vallanud Gilsenite järgi.

Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud 1323. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai Liivi sõjas mitmeid purustusi. 17. sajandil kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks renessanss-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.

Kirjandus

  • Ants Hein. Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 63–65.

Vaata ka

Välislingid