Austria holokausti mälestusteenistus: erinevus redaktsioonide vahel
Elmar värs (arutelu | kaastöö) Kirjutasin peatüki "Ajalugu" |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Austria holokausti mälestusteenistus''' (''Österreichischer Gedenkdienst, Austrian Holocaust Memorial Service'') on [[Austria]] kohustusliku [[ajateenistus]]e riiklik asendusteenistus, mille osalised teenivad aega [[holokaust]]i mälestusele pühendatud institutsioonides. |
'''Austria holokausti mälestusteenistus''' (''Österreichischer Gedenkdienst, Austrian Holocaust Memorial Service'') on [[Austria]] kohustusliku [[ajateenistus]]e riiklik asendusteenistus, mille osalised teenivad ühe aasta aega [[holokaust]]i mälestusele pühendatud institutsioonides. "Mälestusteenistus on töö natsionaalsotsialismi ja holokaustiga tegelevates mälestuspaikades, uurimiskeskustes ja õppeasutustes või natsionaalsotsialistliku tagakiusamispoliitika ohvrite hooldusasutustes."<ref>https://gedenkdienst.at/verein/selbstverstaendnis/</ref> |
||
{{Tsitaat2|"Mälestusteenistuse eesmärk on rõhutada Austria kaasosalust holokaustis ja panna meid kõiki teadvustama oma kohustust võidelda selle eest, et seda mitte kunagi enam ei juhtuks."| (Katkend Austria endise kantsleri Franz Vranitzky kõnest Jeruusalemmas juunis 1993)}} |
{{Tsitaat2|"Mälestusteenistuse eesmärk on rõhutada Austria kaasosalust holokaustis ja panna meid kõiki teadvustama oma kohustust võidelda selle eest, et seda mitte kunagi enam ei juhtuks."| (Katkend Austria endise kantsleri Franz Vranitzky kõnest Jeruusalemmas juunis 1993)}} |
||
. |
. |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Innsbrucki politoloog ja Braunau am Inni (Adolf Hitleri sünnilinn) Lähiajaloopäevade teadusdirektor Andreas Maislinger tegi alates 1970. aastate lõpust kampaaniat seda tüüpi alternatiivteenistuse loomiseks, mille eesmärk oli harida inimesi holokausti teemal. 10. oktoobril 1980 esitles ta Austria riigitelevisiooni ORF-i saates "Kreuzverhor" oma visiooni "kogukonnateenistustest Auschwitzis". Tollane Austria president Rudolf Kirchschläger lükkas tema ettepaneku tagasi põhjendusega, et "austerlasel pole Auschwitzis midagi lunastada". |
Innsbrucki politoloog ja Braunau am Inni (Adolf Hitleri sünnilinn) Lähiajaloopäevade teadusdirektor Andreas Maislinger tegi alates 1970. aastate lõpust kampaaniat seda tüüpi alternatiivteenistuse loomiseks, mille eesmärk oli harida inimesi holokausti teemal. 10. oktoobril 1980 esitles ta Austria riigitelevisiooni ORF-i saates "Kreuzverhor" oma visiooni "kogukonnateenistustest Auschwitzis". Tollane Austria president Rudolf Kirchschläger lükkas tema ettepaneku tagasi põhjendusega, et "austerlasel pole Auschwitzis midagi lunastada". |
||
1991. aasta mais teavitas Austria siseminister Franz Löschnak lõpuks kirjas Maislingerit, et Austria valitsus kiidab hing.mälestusteenistuse heaks ja et vajalikud rahalised vahendid kannab Austria siseministeerium. 1. septembril 1992 alustas esimene mälestusteenistuja teenistust Auschwitz-Birkenau muuseumis. Sealtpeale on välismaale saadetud sadu Austria ajateenistuskohuslasi, kelle väljavalimise ja harimise eest enne välismaale saatmist vastutab Gedenkdiensti ühing. |
1991. aasta mais teavitas Austria siseminister Franz Löschnak lõpuks kirjas Maislingerit, et Austria valitsus kiidab hing.mälestusteenistuse heaks ja et vajalikud rahalised vahendid kannab Austria siseministeerium. 1. septembril 1992 alustas esimene mälestusteenistuja teenistust Auschwitz-Birkenau muuseumis. Sealtpeale on välismaale saadetud sadu Austria ajateenistuskohuslasi, kelle väljavalimise ja harimise eest enne välismaale saatmist vastutab Gedenkdiensti ühing - Ajaloopoliitilise haridustöö ja rahvusvahelise dialoogi ühing (''Verein Gedenkdienst - Verein für historisch-politische Bildungsarbeit und internationalen Dialog'').<ref>https://gedenkdienst.at/gedenkdienst-leisten/ehemalige/</ref> |
||
Teenistuse jaoks soovitatav läbiloetav kirjandus: |
|||
Wolfgang Benz, Der Holocaust, München 2001.iWolfgang Benz, Barbara Distel, Hgg n., Der Ort des Terrors (Band 1–9), München 2005–2009. |
|||
Werner Bergmann, Die Geschichte des Antisemitismus, München 2010. |
|||
Raul Hilberg, Die Vernichtung der europäischen Juden (Band 1–3), Frankfurt am Main 1999. |
|||
Till Hilmar, Ort, Subjekt, Verbrechen. Koordinaten historisch-politischer Bildungsarbeit zum Nationalsozialismus, Wien 2010. |
|||
Martin Horváth, Anton Legerer, Judith Pfeifer, Stephan Roth, Hg., Jenseits des Schlussstrichs. Gedenkdienst im Diskurs über Österreichs nationalsozialistischer Vergangenheit, Wien 2002. |
|||
Ruth Klüger, Weiter leben – eine Jugend, Stuttgart 2004. |
|||
Primo Levi, Ist das ein Mensch? Die Atempause, München 2011.<ref>https://gedenkdienst.at/gedenkdienst-leisten/vorbereitung/</ref> |
|||
[[Kategooria:Holokaust]] |
[[Kategooria:Holokaust]] |
||
[[Kategooria:Austria]] |
[[Kategooria:Austria]] |
||
Redaktsioon: 28. november 2021, kell 09:24
Austria holokausti mälestusteenistus (Österreichischer Gedenkdienst, Austrian Holocaust Memorial Service) on Austria kohustusliku ajateenistuse riiklik asendusteenistus, mille osalised teenivad ühe aasta aega holokausti mälestusele pühendatud institutsioonides. "Mälestusteenistus on töö natsionaalsotsialismi ja holokaustiga tegelevates mälestuspaikades, uurimiskeskustes ja õppeasutustes või natsionaalsotsialistliku tagakiusamispoliitika ohvrite hooldusasutustes."[1]
| „ | "Mälestusteenistuse eesmärk on rõhutada Austria kaasosalust holokaustis ja panna meid kõiki teadvustama oma kohustust võidelda selle eest, et seda mitte kunagi enam ei juhtuks." | “ | (Katkend Austria endise kantsleri Franz Vranitzky kõnest Jeruusalemmas juunis 1993) | ||
.
Ajalugu
Teenistuse organiseeris Austria politoloog Andreas Maislinger 1991. aastal. Meislinger laenas algidee Saksa Aktion Suehnezeichenilt, mille ridades ta Auschwitz-Birkenau muuseumis vabatahtlikuna osales.
Innsbrucki politoloog ja Braunau am Inni (Adolf Hitleri sünnilinn) Lähiajaloopäevade teadusdirektor Andreas Maislinger tegi alates 1970. aastate lõpust kampaaniat seda tüüpi alternatiivteenistuse loomiseks, mille eesmärk oli harida inimesi holokausti teemal. 10. oktoobril 1980 esitles ta Austria riigitelevisiooni ORF-i saates "Kreuzverhor" oma visiooni "kogukonnateenistustest Auschwitzis". Tollane Austria president Rudolf Kirchschläger lükkas tema ettepaneku tagasi põhjendusega, et "austerlasel pole Auschwitzis midagi lunastada".
1991. aasta mais teavitas Austria siseminister Franz Löschnak lõpuks kirjas Maislingerit, et Austria valitsus kiidab hing.mälestusteenistuse heaks ja et vajalikud rahalised vahendid kannab Austria siseministeerium. 1. septembril 1992 alustas esimene mälestusteenistuja teenistust Auschwitz-Birkenau muuseumis. Sealtpeale on välismaale saadetud sadu Austria ajateenistuskohuslasi, kelle väljavalimise ja harimise eest enne välismaale saatmist vastutab Gedenkdiensti ühing - Ajaloopoliitilise haridustöö ja rahvusvahelise dialoogi ühing (Verein Gedenkdienst - Verein für historisch-politische Bildungsarbeit und internationalen Dialog).[2]
Teenistuse jaoks soovitatav läbiloetav kirjandus:
Wolfgang Benz, Der Holocaust, München 2001.iWolfgang Benz, Barbara Distel, Hgg n., Der Ort des Terrors (Band 1–9), München 2005–2009.
Werner Bergmann, Die Geschichte des Antisemitismus, München 2010.
Raul Hilberg, Die Vernichtung der europäischen Juden (Band 1–3), Frankfurt am Main 1999.
Till Hilmar, Ort, Subjekt, Verbrechen. Koordinaten historisch-politischer Bildungsarbeit zum Nationalsozialismus, Wien 2010.
Martin Horváth, Anton Legerer, Judith Pfeifer, Stephan Roth, Hg., Jenseits des Schlussstrichs. Gedenkdienst im Diskurs über Österreichs nationalsozialistischer Vergangenheit, Wien 2002.
Ruth Klüger, Weiter leben – eine Jugend, Stuttgart 2004.
Primo Levi, Ist das ein Mensch? Die Atempause, München 2011.[3]