SARS-CoV-2: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Välislingid: Michelle Roberts. What are the Delta, Gamma, Beta and Alpha Covid variants?. BBC News, 19. oktoober 2021
→‎Välislingid: Classification of Omicron (B.1.1.529): SARS-CoV-2 Variant of Concern]. ''WHO'', 26. november 2021
108. rida: 108. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commons|Category:SARS-CoV-2}}
{{commons|Category:SARS-CoV-2}}
* [https://www.who.int/news/item/26-11-2021-classification-of-omicron-(b.1.1.529)-sars-cov-2-variant-of-concern Classification of Omicron (B.1.1.529): SARS-CoV-2 Variant of Concern]. ''[[Maailma Terviseorganisatsioon|WHO]]'', 26. november 2021
* Michelle Roberts. [https://www.bbc.com/news/health-55659820 What are the Delta, Gamma, Beta and Alpha Covid variants?]. ''[[BBC News]]'', 19. oktoober 2021
* Michelle Roberts. [https://www.bbc.com/news/health-55659820 What are the Delta, Gamma, Beta and Alpha Covid variants?]. ''[[BBC News]]'', 19. oktoober 2021
* Michelle Roberts. [https://www.bbc.com/news/health-55659820 What are the Brazil, South Africa and UK variants and will vaccines work?] ''BBC News'', 16. märts 2021
* Michelle Roberts. [https://www.bbc.com/news/health-55659820 What are the Brazil, South Africa and UK variants and will vaccines work?] ''BBC News'', 16. märts 2021
* [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/nuccore/MN908947 Viiruse genoom] NCBI
* [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/nuccore/MN908947 Viiruse genoom] NCBI
* [https://novaator.err.ee/1093335/teadlased-sars-cov-2-voib-levida-inimeselt-koerale "Teadlased: SARS-CoV-2 võib levida inimeselt koerale"] ERR Novaator, 22. mai 2020
* [https://novaator.err.ee/1093335/teadlased-sars-cov-2-voib-levida-inimeselt-koerale "Teadlased: SARS-CoV-2 võib levida inimeselt koerale"] ''ERR Novaator'', 22. mai 2020
* [https://www.bbc.com/news/health-54500673 "Covid virus ‘survives for 28 days’ in lab conditions"] ''BBC News'', 11. oktoober 2020
* [https://www.bbc.com/news/health-54500673 "Covid virus ‘survives for 28 days’ in lab conditions"] ''BBC News'', 11. oktoober 2020
* [https://novaator.err.ee/1149498/koroonaviiruse-ulatusliku-leviku-moistatus-hakkab-vaikselt-lahenema "Koroonaviiruse ulatusliku leviku mõistatus hakkab vaikselt lahenema"] ERR Novaator, 21. oktoober 2020
* [https://novaator.err.ee/1149498/koroonaviiruse-ulatusliku-leviku-moistatus-hakkab-vaikselt-lahenema "Koroonaviiruse ulatusliku leviku mõistatus hakkab vaikselt lahenema"] ''ERR Novaator'', 21. oktoober 2020
* [http://koroonatestimine.ee/testimispunktid Koroonaviiruse testimispunktid]
* [https://medside.ru/avifavir Viirusevastane ravim - avifavir rõhub tõhusalt SARS-CoV-2 viirust] (vene keeles)


[[Kategooria:RNA-viirused]]
[[Kategooria:RNA-viirused]]

Redaktsioon: 27. november 2021, kell 10:30

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2
Sünonüümid SARS-CoV-2
SARS-CoV-2 virioni kujutis
Tüübid viirus

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2 ehk SARS-CoV-2 on plussahelaline RNA-viirus, mis põhjustab inimestel COVID-19 haigust. See sarnaneb viirusega SARS-CoV, mis põhjustab SARSi.

Viiruse ülekandumine uuele peremeesorganismile inimesele võis toimuda ajavahemikus 6. oktoober – 11. detsember 2019.[1] Arvatakse, et viirus võib pärineda nahkhiirtelt, kellelt kandus pangoliinide kaudu inimestele.[2] Esimesed inimeselt-inimesele nakkamise juhtumid tuvastati Hiinas Wuhanis.

Virionide läbimõõt on umbes 50–200 nm. Sarnaselt teiste koroonaviirustega on sellel neli strukturaalset valku, mis on tuntud kui S (spike), E (envelope), M (membrane) ja N (nucleocapsid). N hoiab viiruse RNA genoomi ning S, E ja M moodustavad viiruse ümbrise. S valk vastutab seejuures seondumise eest peremeesrakuga ning on leitud, et SARS-CoV-2 viiruse S-valk seondub inimese ACE2 retseptoritega.

Viroloogiline kirjeldus

Nakatumine

2019.–2020. aasta koroonapandeemia ajal kinnitati, et SARS-CoV-2 levib inimeselt inimesele. Viirus levib inimeselt inimesele enamasti piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakatunud inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[3] Teine võimalik levimisviis on kokkupuude viirusega saastunud pindadega. Esialgsete uuringute järgi püsib viirus plastikul ja metallil nakkusohtlikuna kuni kolm päeva, kuid papil mitte kauem kui päev ja vasel kuni neli tundi. Seep muudab viiruse kahjutuks.[4]

Teadlased pole kindlad, kas viirus on peiteajal nakkav või mitte.[5] Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) avaldas 1. veebruaril 2020 arvamust, et viirus pole peiteajal nakkav, kuid Hiina teadlaste uuringu andmetel on see ilmselt nakkav ka peiteajal.[6][7]

Tüved

WHO hakkas alates 2021. aasta mai lõpust kasutama viiruse erinevate variantide nimetamiseks kohanimede asemel kreeka tähestiku tähti. Näiteks 2020. aasta oktoobris Indias tuvastatud varianti B.1.617.2 hakati nimetama delta variandiks.[8]

Päritolu

Esimesed SARS-CoV-2 viirusega nakatunud tuvastati 2019. aastal Hiinas Wuhanis. Viiruse täpne päritolu pole teada, kuid SARSi haiguspuhangu uurimisel avastati, et mitmed sarnased koroonaviirused pärinevad nahkhiirtelt. WHO arvates kandus ka SARS-CoV-2 tõenäoliselt inimestele üle nahkhiirtelt, kuid mitmed erinevused tähendavad, et viirusel on tõenäoliselt seni tuvastamata vaheperemees.

Märtsis 2020 kinnitasid teadlased, et viirus on looduslikku päritolu ning miski ei viita, et see oleks tehislikku päritolu.[9]

2002–2004 toimunud SARSi epideemia puhul avastati tekkepõhjus suhteliselt kiiresti. Ligi kaks aastakümmet kestnud teaduse edusammude taustal ei oldud 2019. aastal Wuhanist alanud pandeemia tekkepõhjust 2021. aasta II poole alguse seisuga suudetud tuvastada. 2021. aasta juuli II poolel keeldusid Hiina võimud WHO esindajaid viiruse päritolu uurimiseks teistkordselt riiki lubamast.[10]

Epidemioloogiline kirjeldus

Viirus tuvastati esmakordselt 2019. aastal lõpus ning tõenäoliselt nakatus esimene inimene sellesse 17. novembril 2019. Viirus levis kõigisse Hiina provintsidesse ja seejärel rohkem kui 150 riiki üle kogu maailma, põhjustades 2019.–2020. aasta koroonapandeemia. WHO kuulutas 30. jaanuaril SARS-CoV-2 rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks ning 11. märtsil pandeemiaks.[11]

23. märtsil 2020 oli kinnitatud 367 038 inimese nakatumine, sellest enam kui 81 000 Hiinas. Koroonasse oli üle kogu maailma surnud üle 15 800 ning sellest tervenenud üle 100 000 inimese.[12]

Viiruse nakkavuskoefitsient on tõenäoliselt 1,4–3,8 ehk iga nakatunu nakatab 1–3 inimest, kui karantiini ja muid kaitsemeetmeid ei rakendata.[13] Epideemia vaibub, kui nakkavuskoefitsient langeb alla ühe.

Vaktsiinid

 Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maria Pasquini (7.5.2020). "Coronavirus Began Spreading Worldwide Late Last Year, Study Says". people.com (inglise). People (ajakiri). Vaadatud 8.5.2020. Using genetic analysis taken from more than 7,600 patients around the world, researchers at the University College London Genetics Institute have found evidence that the pandemic began late last year, and quickly spread worldwide. // “Estimates support that the COVID-2 pandemic started sometime around Oct. 6, 2019 to Dec. 11, 2019, which corresponds to the time of the host jump into humans,” the research team wrote in the study, which was published on Tuesday.
  2. ↑ "Coronavirus: From bats to pangolins, how do viruses reach us?". Deutsche Welle. Vaadatud 23. märts 2020.
  3. ↑ "Koroonaviiruse haigus COVID-19". Terviseamet. Vaadatud 23. märts 2020.
  4. ↑ "Why the Coronavirus Has Been So Successful". The Atlantic. Vaadatud 23. märts 2020.
  5. ↑ "Study claiming new coronavirus can be transmitted by people without symptoms was flawed". Science. Vaadatud 23. märts 2020.
  6. ↑ "Novel Coronavirus(2019-nCoV) Situation Report - 12" (PDF). World Health Organization. Vaadatud 23. märts 2020.
  7. ↑ "Substantial undocumented infection facilitates the rapid dissemination of novel coronavirus (SARS-CoV2)". Science. Vaadatud 23. märts 2020.
  8. ↑ "Covid: WHO renames UK and other variants with Greek letters" (inglise). BBC News. 31. mai 2021. Vaadatud 1. juunil 2021.
  9. ↑ "COVID-19 coronavirus epidemic has a natural origin". ScienceDaily. Vaadatud 23. märts 2020.
  10. ↑ "Covid: China rejects WHO plan for second phase of virus origin probe" (inglise). BBC News. 23. juuli 2021. Vaadatud 23. juulil 2021.
  11. ↑ "WHO: koroonaviirus on pandeemia". Delfi. Vaadatud 23. märts 2020.
  12. ↑ "AFP: kinnitust leidnud koroonaviiruse juhtumite arv tõusis üle 350 000". Postimees. Vaadatud 23. märts 2020.
  13. ↑ "Pattern of early human-to-human transmission of Wuhan 2019 novel coronavirus (2019-nCoV), December 2019 to January 2020". NCBI. Vaadatud 23. märts 2020.
  14. ↑ COVID-19 Vaccine Moderna
  15. ↑ Moderna vaccine success gives world more hope Reuters
  16. ↑ Pfizer-BioNTech Comirnaty
  17. ↑ Vaxzevria (COVID-19 Vaccine AstraZeneca)
  18. ↑ COVID-19 Vaccine Janssen
  19. ↑ Sputnik V's recognition in 2021 possible despite red-tape, politics — expert Tass.com 12.10.2021

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=SARS-CoV-2&oldid=5999856"