Polüeteen: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. november 2021, kell 12:54

Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga)

Polüeteeni makromolekuli lõik

Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plast materjalina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse eteeni (C₂H₄ ehk CH₂=CH₂) molekulide polümerisatsiooni tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH₂–CH₂–CH₂–, üldvalem (CH₂)_n. Keemiliselt kuulub polüetüleen [[polüolefiin]mine munni]ide rühma, on mittepolaarne ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral kristalliseerunud ehitusega.

Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea dielektrik, kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.

Liigitus

Olenevalt valmistustehnoloogiast saadakse mitmesuguse struktuuriga ja vastavalt erisuguste kasutusomadustega polüetüleene, millest levinuimad on järgmised:

HDPE ehk PE-HD (HD tähendab high density, kõrgtihe): polümeeriahelad nõrgalt hargnenud, seetõttu suur tihedus: 940–970 kg/m³ (ehk 0,94–0,97 g/cm³);
LDPE ehk PE-LD (LD tähendab low density, madaltihe): polümeeriahelad tugevalt hargnenud, seetõttu väike tihedus: 915–935 kg/m³;
LLDPE ehk PE-LLD (LLD tähendab linear low density): lineaarne madaltihe polüeteen, mille polümeermolekulidel on ainult lühikesed harud;
PE-HMW (HMW tähendab high molecular weight): kõrgmolekulaarne polüeteen, mille polümeeriahelad on pikemad kui eelmistel, molaarmass 500–1000 kg/mol;
PE-UHMW (UHMW tähendab ultra high molecular weight): ülikõrgmolekulaarne HDPE molaarmassiga kuni 6000 kg/mol.

Vaata ka

Välislingid

"27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni" ERR Novaator, 27. märts 2015

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Pilt:Polyethylene-3D-vdW.png|pisi|150px|Polüeteeni makromolekuli lõik]]
-'''Polüeteen''' ehk '''polüetüleen''' (lühend '''PE''') on [[termoplastsus |termoplastne]] [[polümeer]] ja [[plastid |plast]][[materjal]]ina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse [[eteen]]i (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub> ehk CH<sub>2</sub>=CH<sub>2</sub>) molekulide [[polümerisatsioon]]i tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–, üldvalem (CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>.  Keemiliselt kuulub polüetüleen [[polüolefiin]]ide rühma, on [[Molekuli polaarsus |mittepolaarne]] ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral  [[kristallisatsioon |kristalliseerunud]] ehitusega.
+'''Polüeteen''' ehk '''polüetüleen''' (lühend '''PE''') on [[termoplastsus |termoplastne]] [[polümeer]] ja [[plastid |plast]][[materjal]]ina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse [[eteen]]i (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub> ehk CH<sub>2</sub>=CH<sub>2</sub>) molekulide [[polümerisatsioon]]i tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–, üldvalem (CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>.  Keemiliselt kuulub polüetüleen [[polüolefiin]mine munni]ide rühma, on [[Molekuli polaarsus |mittepolaarne]] ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral  [[kristallisatsioon |kristalliseerunud]] ehitusega.
 Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea [[dielektrik]], kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.