Carl Schuhmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. veebruar 2005, kell 19:27

Fail:Olympiar.png
Kuld	1896	rööbaspuud, võistkondlik
Kuld	1896	kang, võistkondlik
Kuld	1896	toenghüpped, individuaalne
Kuld	1896	kreeka-rooma maadlus
Pronks	1896	kahe käega tõstmine

Carl Schuhmann, 12. mai 1869 - 24. märts 1946) oli Saksa sportlane, 1896. aasta suveolümpiamängude neljakordne olümpiavõitja ja olümpiapronks, Saksamaa esimene olümpiavõitja. 158 cm pikk. Elukutselt peenmehaanik.

Ta võitis Ateena olümpiamängudel 9. aprillil 1896 võimlemises individuaalselt toenghüpped ning võistkondlikult rööbaspuud ja kangi. Teistel individuaalaladel (kang, sanghobusel hooglemine ja rõngad ning 10. aprillil rööbaspuud) ta esikolmikusse ei tulnud.

Kergejõustikus nii hästi ei läinud. 6. aprillil oli Schuhmann kolmikhüppes 5., 7. aprillil jäikuulitõukes 7 võistleja seas 3 viimase hulka ning kaugushüppes 9 võistleja seas 2 viimase hulka. Kõrgus- ja teivashüppes ning kettaheites ta registreerus, kuid ei osalenud.

Samal õhtul jagas Schuhmann 3. kohta kahe käega tõstmises (90 kg), jäädes küll võitjatele 21,5 kiloga alla.

10. aprillil peetud kreeka-rooma maadlusturniiril sai Schuhmann neljanda olümpiavõidu. 5 mehe konkurentsis seljatas ta avakohtumises mõne minutiga endast pikema ja raskema inglase Launceston Ellioti ja jõudis finaali kreeklase Giorgios Tsitase vastu. Pärast nelikümmend minutit kestnud maadlust katkestasid kohtunikud matši pimeduse tõttu, kuigi Schumann tahtis jätkata. Järgmisel päeval seljatas Schuhmann Tsitase kahekümne minutiga.

Ateena olümpial oli ta populaarseim välisvõistleja. Kreeka kuningas Georgios I olevat talle öelnud: «Te olete kõige populaarsem mees Kreekas. Te olete populaarsem kui mina.»

Alates 1898 oli Schuhmann võimlemisõpetaja Londonis. 1906 Ateena vaheolümpial oli ta aukülaline ja referent, 1908 atašee, 1936 aukülaline. I Maailmasõja ajal interneeriti ta sakslasena Mani saarele, pärast sõda pöördus Berliini.

Vaata ka:

Kergejõustik 1896. aasta olümpiamängudel
Maadlus 1896. aasta olümpiamängudel
Sportvõimlemine 1896. aasta olümpiamängudel
Tõstmine 1896. aasta olümpiamängudel

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 |}
-'''Carl Schuhmann''', [[12. mai]] [[1869]] - [[24. märts]] [[1946]]) oli [[Saksamaa]] sportlane, [[1896. aasta suveolümpiamängud]]e neljakordne [[olümpiavõitja]] ja olümpiapronks.
+'''Carl Schuhmann''', [[12. mai]] [[1869]] - [[24. märts]] [[1946]]) oli Saksa [[sport]]lane, [[1896. aasta suveolümpiamängud]]e neljakordne olümpiavõitja ja olümpiapronks, [[Saksamaa]] esimene [[olümpiavõitja]]. 158 cm pikk. Elukutselt peenmehaanik.
-Ta võitis [[Ateena]] olümpiamängudel [[1896]] [[sportvõimlemine|võimlemises]] individuaalselt [[toenghüpped|toenghüppe]] ning võistkondlikult [[rööbaspuud]] ja [[kang]]i. Neljanda kulla sai ta [[kreeka-rooma maadlus]]es. Juba varem oli ta jaganud kolmandat kohta kahe käega [[tõstmine|tõstmises]] (90 kg), jäädes küll võitjatele 21,5 kiloga alla.
+Ta võitis [[Ateena]] olümpiamängudel [[9. aprill]]il [[1896]] [[sportvõimlemine|võimlemises]] individuaalselt [[toenghüpped]] ning võistkondlikult [[rööbaspuud]] ja [[kang]]i. Teistel individuaalaladel (kang, [[sanghobusel hooglemine]] ja [[rõngad]] ning [[10. aprill]]il rööbaspuud) ta esikolmikusse ei tulnud.
-[[Kergejõustik]]us nii hästi ei läinud. Shuhmann oli [[kolmikhüpe|kolmikhüppes]] 5., [[kuulitõuge|kuulitõukes]] jäi 7 võistleja seas 3 viimase hulka ning [[kaugushüpe|kaugushüppes]] 9 võistleja seas 2 vimase hulka. [[Kõrgushüpe|kõrgus-]] ja [[teivashüpe|teivashüppes]] ning [[kuulitõuge|kuulitõukes]] ta registreerus, kuid ei osalenud.
+[[Kergejõustik]]us nii hästi ei läinud. [[6. aprill]]il oli Schuhmann [[kolmikhüpe|kolmikhüppes]] 5., [[7. aprill]]il jäi[[kuulitõuge|kuulitõukes]] 7 võistleja seas 3 viimase hulka ning [[kaugushüpe|kaugushüppes]] 9 võistleja seas 2 viimase hulka. [[Kõrgushüpe|Kõrgus-]] ja [[teivashüpe|teivashüppes]] ning [[kettaheide|kettaheites]] ta registreerus, kuid ei osalenud.
+Samal õhtul jagas Schuhmann 3. kohta kahe käega [[tõstmine|tõstmises]] (90 kg), jäädes küll võitjatele 21,5 kiloga alla.
-Ateena olümpial oli ta populaarseim välisvõistleja. Kuningas [[Georgios I]] olevat talle öelnud: «Te olete kõige populaarsem mees Kreekas. Te olete populaarsem kui mina.»
+[[10. aprill]]il peetud [[kreeka-rooma maadlus]]turniiril sai Schuhmann neljanda olümpiavõidu. 5 mehe konkurentsis seljatas ta avakohtumises mõne minutiga endast pikema ja raskema inglase [[Launceston Elliot]]i ja jõudis finaali kreeklase [[Giorgios Tsitas]]e vastu. Pärast nelikümmend minutit kestnud maadlust katkestasid kohtunikud mat&scaron;i pimeduse tõttu, kuigi Schumann tahtis jätkata. Järgmisel päeval seljatas Schuhmann Tsitase kahekümne minutiga.
-Alates [[1898]] oli Schuhmann võimlemisõpetaja [[London]]is. [[1906]] Ateena vaheolümpial oli ta aukülaline ja referent, [[1908]] ata&scaron;ee, [[1936]] aukülaline. [[Esimene maailmasõda|I Maailmasõja]] ajal interneeriti ta sakslasena [[Man]]i saarele, pärast sõda pöördus [[Berliin]]i. Ta oli vaid 158 cm pikk ja väljaõppelt peenmehaanik.
+Ateena olümpial oli ta populaarseim välisvõistleja. [[Kreeka]] kuningas [[Georgios I]] olevat talle öelnud: «Te olete kõige populaarsem mees Kreekas. Te olete populaarsem kui mina.»
+Alates [[1898]] oli Schuhmann võimlemisõpetaja [[London]]is. [[1906]] Ateena vaheolümpial oli ta aukülaline ja referent, [[1908]] ata&scaron;ee, [[1936]] aukülaline. [[Esimene maailmasõda|I Maailmasõja]] ajal interneeriti ta sakslasena [[Man]]i saarele, pärast sõda pöördus [[Berliin]]i.
+== Vaata ka: ==
+[[Kergejõustik 1896. aasta olümpiamängudel]]<br>
+[[Maadlus 1896. aasta olümpiamängudel]]<br>
+[[Sportvõimlemine 1896. aasta olümpiamängudel]]<br>
+[[Tõstmine 1896. aasta olümpiamängudel]]
 [[Category:Saksamaa sportlased]]