Redaktsioon: 24. oktoober 2021, kell 19:30 (redigeeri) Andreas Tamm (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. oktoober 2021, kell 19:39 (redigeeri) (eemalda) Andreas Tamm (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Uuem muudatus →
Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref> Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]], mis valmis veduridepoo juurde 1928. aastal vana veetorni asemel ~~depoo juurde~~. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust. Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond ja ka apteegilett. Tapa ~~historitsistliku~~[[Historitsism\|historitsis]]tliku viiekorruselist veetorni iseloomustavad kaheksatahulised etteastuva ülakorrusega tornid ja katuseräästast ääristav telliskarniis, mis vöötab ka tornide tellistest välisseina. Tornides on tänini algsed tahveluksed, sealhulgas kaks klaasiga profiiltahvelust. Veetorn on ühenduses kahekorruselise viilkatusega endise reservvedurite depooga, mis ehitati juba 1876. aastal, ning mille esimesel korrusel paikneb suur metallahi. Veetorn-depoo moodustab kompleksi teiste raudteejaama ehitistega (sh peahoone, tualett, kelder, purskkaev, vedurite veega täitmise pump) ning on ühtlasi vanim Tapa raudteejaamakompleksis säilinud hoone.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Tapa.pdf Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Tapa raudteejaama peahoone ja veetorn-depoo mälestiseks tunnistamiseks]; Tallinn 2016</ref> 2014. aastal oli hoones tulekahju.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2895607/tapa-rongijaama-lahedal-poles-veetorn Tapa rongijaama lähedal põles veetorn]; Virumaa Teataja, 22.08.2014</ref> Tänaseks on ehitis on halvas seisukorras, ehkki 2019. aastal teostati hoone katuse remont.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6676878/tapal-uuendatakse-kunagise-veetorni-polenud-katust Tapal uuendatakse kunagise veetorni põlenud katust]; Virumaa Teataja, 07.05.2019</ref> 1995. aasta novembris külastas Tapa vaksalit seoses oma Lääne-Virumaa ringsõiduga president [[Lennart Meri]], kes enne [[Kadrina]] rongile asumist viibis põgusalt jaama puhvetis ([https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets vt videot]), kohtus vaksaliülemaga ja küsis kassast umbkeelselt piletimüüalt rongipiletit [[Pariis]]i.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=8pBaBlMHf48&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaamas 1995]; YouTube-i video</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaama puhvetis 1995]; YouTube-i video</ref>

Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Tapa raudteejaam (muuda)

Redaktsioon: 24. oktoober 2021, kell 19:39

Navigeerimismenüü

Otsing