Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
 
PärastLäbi TapatTapa jagunebkulgeb alates [[raudtee1870]] kaheks. aastast [[Tallinna–NarvaLaiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] suundub [[NarvaTallinna–Narva raudtee]] poole, milkus esimene peatus [[reisirong]]idelidele Tallinna suunal on [[KadrinaLehtse raudteejaamraudteepeatus|Lehtse]] ja Narva suunal [[Kadrina raudteejaam]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). Alates [[Tapa–Tartu raudtee1876]]. aastast hargneb Tapalt [[Tartu]] poole ka 112,5 esimenekm pikkune [[Tapa–Tartu raudtee]], mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline [[sõlmjaam]]. Esimene peatus reisirongidel sellel teel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]; enne seda on selaga teel agaka [[Nõmmküla raudteejaam]], kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu.
 
Tapa jaama pika rööbastiku idapoolses otsas asub reisijaam<ref>[https://rongimees.ee/raudteejaama-lugu Raudteejaama lugu]; Rongimees</ref>, kus on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist [[perroon]]i, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist [[jaamahoone]] jakoos [[veetorn]]iga.
Ühe perrooni äärest liiguvad rongid Narva ja Tallinna suunal, teise äärest Tartu ja Tallinna suunal.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/03/elron_tapa_jaama_kaart_160229.pdf Tapa jaama asendiplaan] Elron</ref>
 
Tapal peatub päevas 35 reisi. Tallinnast Tapale on 18 reisi ja Tapalt Tallinna 17 reisi.
 
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Peterburi–Moskva liin]]i rongid, mida opereerib [[Venemaa Raudteed]]e tütarettevõte FPK koos [[GoRail]]iga. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles Elroni reisirongides üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf Elron]</ref>
Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitus [[Venemaa Keisririik|Vene keisririig]]i süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.
 
Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) kasvas Tapast oluline II klassi [[sõlmjaam]] ja seni tagasihoidliku küla juurde tekkis peagi [[alevik]]. Algselt kavandati Tartu haru ehitamiseks [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaam]]a, kuid kuna [[Pandivere kõrgustik]]u läbimiseks oleks sellel juhul tulnud teha palju töömahukaid mullatöid, valiti selleks siiski väike Tapa. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] (vt [[Tapa depoo]]), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine [[ooteplatvorm]]. Samuti tehti juurdeehitus esialgsele jaamahoonele, et tagada reisijatele II klassi jaama tingimused. Sealt alates sai Tapast järk-järgult kasvav raudteelaste asula.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest]; ERR heliarhiiv</ref>
 
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks avati 1934. aasta jaanuaris Tapa jaamahoone seinal pronksist mälestustahvel kirjaga: “9. jaanuaril 1919 murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal”. Mälestustahvel võeti [[Nõukogude okupatsioon]]i alguses vaksalihoone seinalt maha ja taasavati pidulikult 20. veebruaril 1993.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30404 30404 Tapa raudteejaama peahoone] Kultuurimälestiste riiklik register</ref><ref>[https://www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/tapa-vabastamise-malestustahvel/ Tapa vabastamise mälestustahvel raudteejaama hoonel]; Tapa muuseum</ref>
1185

muudatust

Navigeerimismenüü