Tapa raudteejaam

Tapa raudteejaam, 2005

Tapa jaama veetorn

Auruvedur L-1361 Tapa jaamas

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu.

Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist jaamahoone.

Tapal peatub päevas 35 reisi. Tallinnast Tapale on 18 reisi ja Tapalt Tallinna 17 reisi.

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong.

Tänaseks on Tapa jaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee suurimaid (raudteede kogupikkuse järgi) ja olulisemaid vahejaamu, kus võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles Elroni reisirongides üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.

Ajalugu

Tapa esimene jaamahoone aastal 1870

Tapa kivist jaamahoone ja veetorn aastal 2000

Vabadussõja mälestustahvel jaamahoone seinal

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn–Narva raudtee rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Tapa mõisa maadele ja liigitus Vene keisririigi süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.

Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal (vt Tapa–Tartu raudtee) kasvas Tapast oluline II klassi sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (vt Tapa depoo), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine ooteplatvorm. Samuti tehti juurdeehitus esialgsele jaamahoonele, et tagada reisijatele II klassi jaama tingimused.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Nõukogude ajal juhtis Tapa jaama töökorraldust jaamaülem, rongiliiklust aga jaamakorraldaja, manöövridispetšer ja täitevpersonal (pöörmeseadjad, rongikoostajad jne). 1950. aastatel oli Tapa jaamas kuus pöörmeposti. Reisirongide vastuvõtmist ja ärasaatmist teostas jaamahoones tegutsenud vaksalikorraldaja jaamakorraldajalt saadud loa alusel.

Esimene suurem jaama uuendus toimus 1960. aastatel. Jaam varustati automaatblokeeringu seadmetega, seoses millega rajati ka kolmekorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (amortiseerunud hoone õhkasid Tapa pioneeripataljoni ajateenijad 2009. aastal).

Novembris 1988 valmis jaama ümberehitus manöövrimäega sorteerimisjaama näol. Veoste vähesuse tõttu on tänapäeval manöövrimäe seadmed ja osaliselt ka sorteerimisjaama teed demonteeritud.

2024. aastaks on kavas taasavada sorteerimisjaam Tapal ja tänu sellele lõpetada praegune vagunite sorteerimine Ülemistel.

Koos manöövrimäega ehitati 1980. aastate lõpul Tallinna suunal ka uus silikaattellistest neljakorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (analoogne Ülemiste hoonega), kust toimib signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni-, ja blokeeringuseadmete juhtimine ka tänapäeval ning töötab jaamakorraldaja.

1985. aastal alustati Tallinna ja Tapa vahelise teise peatee rajamist, mille viimane etapp (Lehtse–Tapa lõik) avati rongiliikluseks 1992. aasta jaanuaris.

Tapa naaberjaamad on: Narva suunal Kadrina, Tartu suunal Nõmmküla ja Tallinna suunal Aegviidu raudteejaam (kuni 2012. aastani Lehtse).

Varem järgnes Narva suunal Tapale ka Udriku raudteepeatus, XX sajandi teisel poolel aga Neeruti raudteepeatuse kohale rajatud Udriku raudteejaam, mis suleti ilmselt 1980. aastate lõpul.

Jaamahoone

Tapa jaam koos esimese vaksalihoonega aastal 1896

Tapa jaamahoone aastal 2021

Osaliselt ümberehitatud Tapa jaamahoone aastal 1918. Vasakul on näha algsest jaamahoonest pärit puuosa, paremal uus tellistest kiviosa, mis säilinud tänini

Tapa esimene jaamahoone valmis koos raudteega aastal 1870. See oli ehitatud tüüpprojekti järgi, mida iseloomustas madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagas maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Hoone sarnanes Aegviidu, Kabala, Paldiski jmt jaamahoonetega.

Seoses 1876. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega sai Tapast oluline II klassi sõlmjaam, mille tõttu laiendati ka esialgset jaamahoonet.

Puidust hoone lammutati järkude kaupa uue ehitamise käigus 20. sajandi alguses.

Seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist jaamahoone esimese järgu ehitamist 1910. aasta paiku. 1914. aastal valmiski jaama Tallinna poolsesse otsa uus telliskivist hoonekorpus, mille tarvis senine raudteevaksali läänepoolne osa lammutati.

1928. aastal jõudis lõpule ka paekivist ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga keskrisaliit, mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd. Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud (näiteks Moskva olümpiamängude ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust.

Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.

Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni 2004. aastani. Sama aasta sügiseks oli hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana.

2017. aastal tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.

Tapa jaamahoone on I maailmasõja eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid ning on kavas omaniku AS Eesti Raudtee poolt 2022. aastaks suures osas renoveerida.

Pilte

• 
  Heinamaa Tapa jaama ees, suvi 2007
• 
  Tapa jaamast vaatega Tallinna suunal
• 
  Tapa jaam aastal 2019
• 
  Go Raili reisirong (vedur TEP70) Tapal
• 
  Tapa jaama perroon
• 
  Rongid Tapa jaamas
• 
  Tapa jaam õhust, 1998
• 
  Tapa jaama ET-post (juhtimiskeskus), vasakul endine vagunite sorteerimismägi
• 
  Tapa veduridepoo, esiplaanil diiselvedurid C36
• 
  Kaubarong Ameerika Ühendriikide soomustehnikaga Tapal, esiplaanil Eesti Raudtee manöövrivedur ČME3-1333
• 
  Lumelükkamine Tapal
• 
  Elroni Stadler FLIRT tüüpi reisirongid Tapal

Vaata ka

• Tapa depoo
• Balti raudtee
• Eesti raudteetransport

Kirjandus

• Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
• Harri Allandi "140 AASTAT TAPA RAUDTEEJAAMA SÕNAS JA PILDIS" (Tapa 2010)

Välislingid

• Mälestus Tapa raudteejaamast: vaksalikorraldaja võttis vastu ronge ning lahendas reisijate probleeme; Virumaa Teataja, 24.07.2017
• Mälestus Tapa raudteejaamast: president Lennart Meri külaskäik; Virumaa Teataja, 01.08.2017
• Mälestus Tapa raudteejaamast: töö vaksali kokana; Virumaa Teataja, 08.08.2017
• "Jaamakorraldaja vastutusrikas töö paneb närvid proovile"; Virumaa Teataja, 04.01.2007
• “Tapa rongijaama elluärkamine”; Hooandja
• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Lehtse	Tapa	Narva poole:
		Kadrina
		Tartu poole:
		Tamsalu