Sete: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
Setete [[Mattumine|mattudes]] algab protsess, mida nimetatakse [[diagenees]]iks. See viib setete kivistumisele ehk [[settekivim]]ite moodustumisele.
Setete [[Mattumine|mattudes]] algab protsess, mida nimetatakse [[diagenees]]iks. See viib setete kivistumisele ehk [[settekivim]]ite moodustumisele.


==Vaata ka==
==Vaata ka mu ema==
*[[Setend]]
*[[Setend]]
*[[Purdsete]]
*[[Purdsete]]

Redaktsioon: 14. oktoober 2021, kell 22:25

Peamiselt liivast, kruusast ja veeristest koosnevad liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen

Sete (ka sediment[1]) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Setted ei pea alati olema kivimite murenemise tulemus. Setteiks on ka näiteks mereloomade jäänused või soolalademed, mis on tekkinud ülaküllastunud lahustest kristalliseerumise teel. Setteiks loetakse ka vulkaanist väljapaiskunud püroklastilist materjali.

Mõnikord eristatakse setteid ainsuses ja mitmuses. Sete on sellisel juhul tahke materjal, mida transporditakse vee, tuule vms poolt. Setted mitmuses on aga juba setitatud, reeglina kihiline kivistumata materjal.

Setete mattudes algab protsess, mida nimetatakse diageneesiks. See viib setete kivistumisele ehk settekivimite moodustumisele.

Vaata ka mu ema

Viited

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 228