Jaan Aarik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Jaan Aarik 2010.jpg|pisi|Jaan Aarik (2010)]] |
[[Pilt:Jaan Aarik 2010.jpg|pisi|Jaan Aarik (2010)]] |
||
'''Jaan Aarik''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1951]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]) on eesti [[füüsik]] |
'''Jaan Aarik''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1951]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]) on eesti [[füüsik]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige. |
||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
Redaktsioon: 14. oktoober 2021, kell 11:46
Jaan Aarik (sündinud 1. jaanuaril 1951 Lääne-Virumaal) on eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Elulugu
Ta lõpetas 1969. aastal Rakvere 1. Keskkooli ja 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ). 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis füüsikamagistri kraadi väitekirjaga "Investigation of kinetic phenomena in atomic layer epitaxy"[1] ja sai samas 2007. aastal doktorikraadi rakendusfüüsikas väitekirjaga "Titaan, tsirkoonium ja hafniumdioksiidide aatomkihtsadestamine: kasvumehhanismid ja õhukeste kilede omadused".
Ta oli 1974–1986 ja 1990–1992 TRÜ/TÜ füüsikainstituudi noorem- ja vanemteadur, 1986–2001 Tartu Ülikoolis juhtivinsener, vanemteadur, sektorijuhataja ja teadur, 2002–2009 füüsika instituudi erakorraline teadur ja vanemteadur, 2008–2019 kiletehnoloogialaboratooriumi juhataja ning 2009–2019 tahkisetehnoloogia professor[2]. Alates 2019 jätkab emeriitprofessorina. 1994–1995 töötas ta Tampere Tehnikaülikoolis teadurina.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti J. Aarik 2013. aastal täppisteaduste alal. 2016-2019 oli üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni liige. On Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige ning L’Oreali Balti stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ Eesti hindamiskomisjoni esimees.
Teadustöö
Jaan Aariku peamised uurimisalad on olnud optoelektroonika (pooljuhtlaserid ja fototajurid), tahkisetehnoloogia ja pinnanähtused, sh optilises sides kasutatavate valgust genereerivate ja valgustundlike pooljuhtseadmete – dioodlaserite ja fotodioodide – arendamine, selleks vajalike seadiste, mõõtmismeetodite ja valmistamistehnoloogiate arendamine; aatomkihtsadestamise metoodika aparatuuri ja tehnoloogia arendamine ning selle rakendamine õhukeste kilede ja erinevate nanostruktuuride valmistamiseks. Ta on teinud teadus-arendusalast koostööd nii Eesti ettevõtetega (Evikon MCI OÜ, Clifton AS jt) kui ka suurte rahvusvaheliste tööstusettevõtetega (Coherent Inc, Samsung SDI, Qimonda GmbH, Linde GmbH jt).Tal on 2 autoritunnistust.[1]
Teoseid
Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni[2].
- "Atomic-layer growth of TiCb-II thin films" (kaasautor). // Philosophical Magazine Letters 73 (1996)
- "In situ characte-rization of ALE growth by reagent puise delay times in a flow-type reactor" (kaasautor). // Applied Surface Science 75 (1994)
- "Characterization of adsorption in tlow type atomic layer epitaxy reactor" (kaasautor) // Applied Surface Science 81 (1994)
- "High-power GalnP-AlGalnP quantum-well lasers grown by solid source molecular beam epitaxy" (kaasautor) // IEEE Photonics Technology Letters 8 (1996)
Tunnustus
- 1982 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi liikmena)[1]
- 2005 Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia
- 2007 Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi liikmena)
Isiklikku
Jaan Aarik on põllutöölise poeg.[1]
Viited
Kirjandus
- "Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995", II kd. Lk 1
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
Välislingid
- Jaan Aarik Eesti Teadusinfosüsteemis
- Jaan Aarik Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel