Stepan Bandera

Stepan Bandera
Isikuandmed
Sünniaeg	1. jaanuar 1909 Starõi Ugrõniv
Surmaaeg	15. oktoober 1959 München
Abikaasa	Jaroslava Bandera

Stepan Andrijovõtš Bandera (ukraina Степан Андрійович Бандера; 1. jaanuar 1909 Starõi Ugrõniv, Kaluši maakond, Galiitsia – 15. oktoober 1959 München) oli ukraina rahvuslaste liider, üks Ukraina rahvuslaste organisatsiooni (OUN) juhte.

Perekond

Bandera sündis vaimuliku perekonnas, tema isa oli kreekakatoliku preester Andri Bandera ja ema vaimuliku tütar Mõroslava Bandera.

Poliitikas

Kuni 1918. aastani kuulus Bandera sünnikoht Austria-Ungari impeeriumile, seejärel läks aga Poola kätte. Bandera oli juba varajasest noorusest peale seotud rahvusliku liikumisega ja paistis alates 1920. aastatel silma Poola-vastase tegevusega. 1934. aastal vangistati ta seoses Poola siseministri Bronisław Pieracki mõrva planeerimisega ja mõisteti surma, kuid hiljem muudeti see karistus eluaegseks vangistuseks.

Bandera vabanes vangistusest 1939. aastal, kui Poola Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt vallutati. Ta asus juhtima OUN-i tiiba, mis võitles nii sakslaste kui ka venelaste vastu, püüdes taastada iseseisvat Ukraina riiki. Tema gruppi on seostatud ka poolakate massimõrvamisega Volõõnias aastatel 1941–1945.

Pärast seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu, kuulutati Lvivis (Lwow) välja Ukraina Vabariik ja Bandera valiti selle valitsuse liikmeks. Seejärel vangistasid sakslased ta ning paigutasid Sachsenhauseni koonduslaagrisse, kus teda koheldi küllaltki hästi koos teiste prominentsete sakslaste vangide Leon Blumi ja Kurt Schuschniggiga. Sakslased lubasid tal kohtuda ka teiste ukraina rahvuslastega ega hävitanud OUN-i, lootes seda ära kasutada sõjas Nõukogude Liiduga.

1944. aasta septembris vabanes Bandera vangistusest ja siirdus Lääne-Euroopasse. Ta jätkas aga ukraina rahvuslike organisatsioonide juhtimist, mis küllaltki suure eduga võitlesid Teise maailmasõja järel nii Lääne-Ukrainas kui ka Ida-Poolas.

1959. aastal tappis KGB agent Bogdan Stašõnskõi Bandera tsüaniidiga. Ta maeti Münchenisse.

Vastuolulisus

Bandera tähendus on vastuoluline. Ukraina rahvuslastele on ta kangelane, kuid poolakate silmis pigem massimõrvar. Nõukogude Liidu ametliku seisukoha järgi oli tegu sakslastega koostööle läinud kurjategijaga. Seda seisukohta jagavad paljud Ukrainas elavad venelased. Tänases Ukrainas, kus on käimas konflikt venemeelsetega, kasutatakse mõnikord ukraina rahvuslaste ja Venemaa-vastaste kohta sõimusõna "bandeeralane". Krimmi annekteerimise kohta peetud kõnes nimetaski Putin Ukraina uusi juhte "Bandera järeltulijateks".

Lääne-Ukrainas, kus on tugev ukraina natsionalism, nähakse Banderat enamasti rahvuskangelasena, eriti Lvivi, Ternopili ja Ivano-Frankivski oblastites. Samas näiteks peamiselt venemeelsemates Donbassi ja Musta mere äärsetes oblastites ning Krimmis nähakse Banderat peamiselt negatiivses valguses. 17. augustil 2014 rüüstasid tundmatud vandaalid Bandera Münchenis asuvat hauda.

Mälestuse jäädvustamine

• 2007. aastal püstitati Banderale Lvivi mälestussammas. Taolisi mälestusmärke on veel teistes Lääne-Ukraina linnades
• Paljudes Lääne-Ukraina linnades on tema järgi nimetatud tänavaid.
• 22. jaanuaril 2010 andis president Viktor Juštšenko Banderale postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse. 2011. aasta jaanuaris jõustus kohtuotsus, mis tunnistas aunimetuse andmise ebaseaduslikuks ja tühistas selle, sest Bandera ei olnud Ukraina kodanik.

Galerii

• 
  Stepan Bandera haud Münchenis
• 
  Stepan Bandera mälestussammas Ternopilis

Välislingid

• PETLURA, KONOVALETS, BANDERA - Three Leaders of Ukrainian Liberation Movement murdered by Order of Moscow (audiobook)

Stepan Bandera - Perspectives for Ukrainian Revolution (audio recordings)

• Audiobook of Stepan Bandera «Prospects of the Ukrainian Revolution» (eesti subtiitrid)]
• UKRAINIAN INSURGENT ARMY IN FIGHT FOR INDEPENDENT UKRAINE
• Encyclopedia of Ukraine
• Historia UPA w Polsce na stronie www.twojebieszczady.pl
• Kronika UPA (ang.)
• Walki polsko-ukraińskie 1943–1948 na Roztoczu i ziemi lubaczowskiej – tekst Grzegorza Motyki
• Strona krytycznie analizująca działalność UPA
• Ludobójstwo ludności polskiej na Kresach
• "Status kombatanta – nagroda za ludobójstwo", artykuł Jacka E. Wilczura
• "Fałszywy opis, prawdziwe zbrodnie" Historia zdjęcia, które miało ilustrować zbrodnie UPA na Wołyniu
• Apel ministra spraw zagranicznych o uznanie UPA za organizację narodowowyzwoleńczą
• Hymn UPA – "Czerwona Kałyna"