Peetruse esimene kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 515 muudatust
P Robot: "Kategooria:Uus Testament" → "Kategooria:Uus testament"
1. rida: 1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
{{Uue testamendi raamatud}}
'''Peetruse esimene kiri''' on üks [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamat [[Piibel|Piiblis]] ([[lühend]] '''1Pt'''). See on Uue Testamendi kaanonis 21. raamat, millele eelneb [[Jaakobuse kiri]] ja järgneb [[Peetruse teine kiri]]. Kirja autor on traditsiooni järgi [[apostel]] [[Peetrus]]. Kiri on suunatud [[Väike-Aasia]] eri kirikutele, kes kannatasid religioosse tagakiusamise all.
'''Peetruse esimene kiri''' on üks [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamat [[Piibel|Piiblis]] ([[lühend]] '''1Pt'''). See on Uue Testamendi kaanonis 21. raamat, millele eelneb [[Jaakobuse kiri]] ja järgneb [[Peetruse teine kiri]]. Kirja autor on traditsiooni järgi [[apostel]] [[Peetrus]]. Kiri on suunatud [[Väike-Aasia]] eri kirikutele, kes kannatasid religioosse tagakiusamise all.


71. rida: 71. rida:


[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Uus Testament]]
[[Kategooria:Uus testament]]

Redaktsioon: 7. oktoober 2021, kell 21:29

Uue testamendi raamatud
Papüürus 46 manuskript, üks vanimaid säilinud uue testamendi manuskripte
Evangeeliumid
Matteuse · Markuse · Luuka · Johannese
Teod
Apostlite teod
Kirjad
Roomlastele
1. korintlastele · 2. korintlastele
Galaatlastele · Efeslastele
Filiplastele · Koloslastele
1. tessalooniklastele · 2. tessalooniklastele
1. Timoteosele · 2. Timoteosele
Tiitusele · Fileemonile
Heebrealastele · Jaakobuse
1. Peetruse · 2. Peetruse
1. Johannese · 2. Johannese · 3. Johannese
Juuda kiri
Apokalüpsis
Johannese ilmutus

Peetruse esimene kiri on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend 1Pt). See on Uue Testamendi kaanonis 21. raamat, millele eelneb Jaakobuse kiri ja järgneb Peetruse teine kiri. Kirja autor on traditsiooni järgi apostel Peetrus. Kiri on suunatud Väike-Aasia eri kirikutele, kes kannatasid religioosse tagakiusamise all.

Nimetus

Peetruse esimene kiri polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Peetruse esimest kirja kreeka keeles A' Επιστολή Πέτρου. Vulgatas on kiri kui Epistula I Petri.

Autorsus

Kuigi enamasti peetakse Peetruse esimese kirja autoriks Peetrust, on kirjas kasutatud keel, dateering, stiil ja struktuur paljusid teolooge viinud järeldusele, et see kiri on pseudonüümne. Peetruse autorsuse paneb kahtluse alla tõsiasi, et kirja kirjutaja pidi omama filosoofilist haridust ning valdama suurepäraselt kreeka keelt. [1] Kirjast peegeldub, et Peetrus võis lasta kirja kirjutada oma abilisel Silvanusel.

Peetrus ei väida, et ta on ise Jeesuse kannatusi pealt näinud, millest võib järeldada, et tegu ei saanud olla Jeesuse lähedaste hulka kuulunud inimesega.[2]

Peetruse ja Pauluse omavahelistes tekstides on palju sarnast, nii kirjaviisis kui sisus, kuid mida ei saa uurijate andmeil pidada nende ühise kristliku tausta tagajärjeks. [3] Tekstianalüüsi alusel on tuvastatud, et kirja keeleline struktuur oleks lihtsa kaluri Peetruse jaoks olnud liiga keeruline, kuid kui autor kasutas ära Peetruse autoriteeti, siis näitab kiri Peetruse autoriteedi tähtsust algkirikus. [4] Samas Peetruse autorsuse kahtluse alla seadmisel on kirjas mainitud kristlaste suured tagakiusamised, mis leidsid aset pigem Rooma keisrite Domitianuse ja Traianuse ajal. Nende tagakiusamiste ajaks oli Peetrus juba surnud.

Varased kirikuisad ei kahelnud Peetruse autorsuses. Mõned teoloogid, nagu Eduard Schweizer, peavad samuti kirja autoriks Peetrust.[5]

Osade teoloogide arvates pole tekstis siiski piisavalt teavet, selgitamaks kas Peetrus on kirja autor või mitte. Tekstis on leitud sarnasusi Peetruse esimese kirja ning Peetruse kõnede vahel Apostlite tegude raamatus. Peetruse autorsuse tõendusteks on Peetruse teine kiri ning Clemens I kirjad. Vaatamata teoloogilistele dispuutidele pole kirja tegelik autor akadeemiliselt selge.

Tekkelugu

Peetrus ja tema vend Andreas olid Jeesus Kristuse esimesed jüngrid, ta kuulus Jeesuse 12 apostli hulka, oli Rooma kristliku koguduse rajaja ja esimene piiskop. Peetruse kiri on lähetatud Väike-Aasia kristlikele kogudustele. Kiri võib traditsiooni järgi olla koostatud 64. aasta paiku või peale Peetruse surma. Kirja lõputervituses mainitakse Babülooniat, seetõttu on seda kirja päritolumaaks peetud.

Kirja varasem säilinud katkend sisaldub 4. sajandist Papüürus 81 [6] ja varaseim terviklik tekst Papüürus 72 manuskriptidelt.

Ülesehitus

Peetruse esimene kiri koosneb 5 peatükist, mis jaguneb 105 salmiks. Teksti jagas peatükkideks 13. sajandil kardinal Stephen Langton ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade

  • 1:1-1:2 – tervitus
  • 1:3-2:10 – kannatamine kristlasena
    • 1:3–1:9 – peidetud pärand
    • 1:10–2:3 – tegutsemine siinses maailmas
    • 2:4–2:10 – vaimulik hoone.
  • 2:11–3:12 – siinses maailmas käitumisest.
    • 2:11–2:12 – kristlasest üksikisiku käitumine
    • 2:13–3:7 – alluv elu.
    • 3:8–3:12 – kristlaste kollektiivne käitumine.
  • 3:13–4:19 – kannatus kui tee aule.
    • 3:13–3:22 – kannatamine heategemise läbi.
    • 4:1–4:11 – elamine Jumalale.
    • 4:12–4:19 – Kristuse kannatustest osasaamine.
  • 5:1–5:14 – lõpumanitsused ja tervitused.

Sisu

Peetruse esimese kirja põhisõnumiks on Jeesus Kristuse kannatused. Autor julgustab kristlasi siinse maailma kannatustele vastu panema ning tagakiusamistest mitte välja tegema.

Peatükkides 1-2 käsitletakse küsimust, kus inimesed peaksid elama püha elu kui Jumala inimesed, isegi siis kui neid kimbutavad tagakiusamised ning piinamised. Autor soovitab hoiduda maistest hirmudest, mis sõdivad hinge vastu. Nende maiste hirmude alla käisid ka vangistus ning surm. Head tehes ning kannatusi taludes on see arm Jumalalt, sest ka Kristus kannatas inimkonna pattude eest, kuigi tema hing oli puhas.

Peatükkides 3-5 selgitab Peetrus, et püha elu elades peab usklik "pühitsema Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on" (3:15). Osa pühast elust on Peetruse ning Kristuse õpetuste jälgimine ning oluline on kuulata enda sisemist lootust. Autor ütleb, et usklikud ei tohiks olla üllatunud, kui nad tagakiusamise ohvriks langevad, sest kurat käib alati ringi, otsides uut ohvrit. "Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata." (5:8). Kui usklik on langenud tagakiusamise ohvriks, siis peavad nad austama Jumalat ning oma hinge tema kätte usaldama. [7][8]

Jeesus ja põrgu

Autor viitab Jeesusele peale Tema surma, kuulutades vangidele vanglas (3:18). See lõik on traditsioonilise kristliku veendumuse aluseks Kristuse laskumisel põrgusse. Kuigi tõlgendused on erinevad, arvavad mõned teoloogid, et Jeesus viiakse sellisesse kohta, kus kristluse-eelsete pühade hinged ootasid evangeeliumit. Esimesed usutunnistused, mis mainisid põrgusse laskumist, olid Siriumi (359), Nikaia (360) ja Konstantinoopoli (360) kirikukogud. Ajapikku liikus uskumus Jeesuse põrgu laskumisest lääne poole. [9]

Kiri eesti keeles

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on pärit esimesed eestikeelsed teadaolevad kirjakohad Peetruse esimesest kirjast. [10]

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Petrise Apostli eesmänne Rahmat kigille kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Peetrusse se Apostli Essimenne Ramat keikidelle kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Peetrusse essimenne Ramat Keige usklikkude heaks kirjotud".

Viited

  1. ↑ Donald Guthrie. "New Testament introduction". 1990. Lk 760
  2. ↑ Donald Guthrie. "New Testament introduction". 1990. Lk 774
  3. ↑ Donald Guthrie. "New Testament introduction". 1990. Lk 775
  4. ↑ Paul Achtemeier (1996). "Peter 1 Hermeneia." Fortress kirjastus.
  5. ↑ Eduard Schweizer. "A Theological Introduction to the New Testament." 1991 Lk 112
  6. ↑ "Liste Handschriften". Münster: Institute for New Testament Textual Research.
  7. ↑ E. Lohse. tõlkinud Kalle Kasemaa. (1994). "Uue Testamendi tekkelugu." Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus.
  8. ↑ E. Koskenniemi. (1996). "Piiblivõti." Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjandus- ja pressiosakond.
  9. ↑ "Descent of Christ into Hell." (2005) Cross, F. L., ed. "The Oxford dictionary of the Christian church." New York: Oxford University kirjastus.
  10. ↑ Georg Mülleri jutlused Tartu Ülikooli Vana kirjakeele korpuses http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Myller/

Kirjandus

  • Bart D Ehrman. "The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings." New York, Oxford: Oxford University Press, 2000.
  • Wayne Grudem. "Peetruse esimene kiri." Logos AS, 2010.
  • D. Guthrie. "New Testament Introduction." 2000.
  • Donald A. Hagner. "The New Testament: a historical and theological introduction". Grand Rapids (Mich.) : Baker Academic, 2012.
  • E. Koskenniemi. "Piiblivõti". Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjandus- ja pressiosakond. 1996
  • Eduard Schweizer. "A Theological Introduction to the New Testament." 1991

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peetruse_esimene_kiri&oldid=5973267"