Eesti valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
56. rida: 56. rida:
*[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
*[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
{{Eesti artiklid}}
{{Eesti artiklid}}

===Artiklid, intervjuud===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/94786425/tagatuba-valitsus-jagab-eelarvesse-peidetuna-kumneid-miljoneid-poliiteurosid Valitsus jagab eelarvesse peidetuna kümneid miljoneid poliiteurosid] EPL 07.10.2021


[[Kategooria:Eesti valitsused| ]]
[[Kategooria:Eesti valitsused| ]]

Redaktsioon: 7. oktoober 2021, kell 10:09

Stenbocki maja

Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi tegutseb valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.

Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab peaminister ning istungid toimuvad Stenbocki majas. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks Vabariigi Valitsuse määrusi ja Vabariigi Valitsuse korraldusi. Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele.

26. jaanuaril 2021 astus ametisse Kaja Kallase valitsus. Enne seda oli alates 29. aprillist 2019 ametis Jüri Ratase teine valitsus.

Valituse ametisse astumine

Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest 3 päeva jooksul. Valitsus või minister nimetatakse ametisse presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."

Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse pärast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.

Valituse laiali minemine

Valitsus läheb laiali juhul, kui:

  1. Tuleb kokku riigikogu uus koosseis
  2. Peaministri surma puhul
  3. Kui läheb läbi umbusaldus peaministrile või kogu valitsusele
  4. Valitsus astub ise tagasi

Valitsuse liikmele esitatavad nõuded ja tegevuspiirangud

Nõuded

Valitsuse liige peab vastama teatud nõutele. Isik peab olema:

  1. täielikult teovõimeline;
  2. Eesti Vabariigi kodanik;
  3. valdama eesti keelt C1 tasemel[1];
  4. ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

Tegevuspiirangud

Valitsuse liige ei tohi võtta osa valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

Vaata ka

Viited

  1. Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 9 p 1. Vastu võetud 20.06.2011, RT I, 14.02.2018, 10.

Välislingid

Artiklid, intervjuud