Kristina Norman: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
== Looming == |
== Looming == |
||
Norman on kunstnik, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega, tuues välja võimalusi kuidas ühiskonda polariseerivaid probleeme on võimalik käsitleda väljaspool teineteist välistavaid narratiive. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. |
|||
Norman on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. Lisaks kaasaegse kunsti viljelemisele ja ta tegev ka dokumentaalfilmi alal.<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
|||
2009 esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta. |
2009. aastal esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta. |
||
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
||
Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 10:11
Kristina Norman (sündinud 17. septembril 1979) on eesti ja vene päritolu kunstnik ja kunstipedagoog.
Haridus
Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja graafikat.[1]
Looming
Norman on kunstnik, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega, tuues välja võimalusi kuidas ühiskonda polariseerivaid probleeme on võimalik käsitleda väljaspool teineteist välistavaid narratiive. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega.
2009. aastal esindas ta Eestit 53. Veneetsia biennaalil projektiga "After-War".[1] Ta lõi skulptuurist "Pronkssõdur" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri Tõnismäele viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum Kiasma soovib kuldsõduri ära osta.
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".[1]
Norman pälvis aastateks 2020–2022 kunstnikupalga.[1]
Tunnustus
- 2009 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (sotsiaalselt oluliste teemade järjepidev ja kaasaegne käsitlus kunstis)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Selgusid uued kunstnikupalgalised" ERR kultuur, 19. november 2019