Sotsiaalne raha: erinevus redaktsioonide vahel
Täiendus |
PResümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
== Rakendused == |
== Rakendused == |
||
[[Fail:LaborNote.JPG|pisi|Cincinnati ajaraha]] |
|||
'''Ajaraha''' ja '''[[Ajapangandus|ajapanganduse]]''' idee lähtub [[Töö väärtusteooria|töö väärtusteooriast]] kontseptsioonist ning selle põhiselt on juurutatud erinevaid sotsiaalse raha projekte [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] (Cincinnati time money 1827-1830, Ithaca HOURS al. 1991), [[Suurbritannia|Suurbritannias]] (The National Equitable Labour Exchange 1832-1835, Time Bank UK al. 2002), [[Jaapan|Jaapanis]] (Volunteer Labour Bank 1973-2007) ja globaalsel tasandil (Time Republik al. 2013). |
'''Ajaraha''' ja '''[[Ajapangandus|ajapanganduse]]''' idee lähtub [[Töö väärtusteooria|töö väärtusteooriast]] kontseptsioonist ning selle põhiselt on juurutatud erinevaid sotsiaalse raha projekte [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] (Cincinnati time money 1827-1830, Ithaca HOURS al. 1991), [[Suurbritannia|Suurbritannias]] (The National Equitable Labour Exchange 1832-1835, Time Bank UK al. 2002), [[Jaapan|Jaapanis]] (Volunteer Labour Bank 1973-2007) ja globaalsel tasandil (Time Republik al. 2013). |
||
'''Kogukonnasisene vahetussüsteem''' (Community Exchange System) on LETS’i kontseptsiooni edasiarendus. Kogukonnasisese vahetussüsteemi asutasid Tim Jenkin (õpetaja ja apartheidi vastane) ja Don Northcott 2003. aastal Kaplinna Ajapangana (Cape Town Talent Exchange) projekti raames.<ref>''"Who are we?". Community Exchange System. Retrieved 29 March 2019. [https://www.community-exchange.org/home/who-are-we/]''</ref> Tehingute vormistamiseks kasutatakse digitaalset makseühikut, mida nimetatakse „talendiks“. Tegevuse käigus, kulude vähendamiseks ja tegevusala laiendamiseks, arendati välja tarkvara ning internetipõhine lahendus. 2008. aastal registreeriti ametlikult tulu mittetaotlev ettevõte Community Exchange Systems Ltd, millest hiljem kasvas välja rahvusvaheline ettevõte CES International. 2019. aastal oli sellele ettevõttel neli CES-serverit (Kaplinnas, Taiwanil ja Austraalias kaks), mis teenindavad kogu rahvusvahelist võrgustikku. Võrgustikku kuuluvad ka Hispaania Integraal CES, mis teenindab Euroopa ja Ladina-Ameerika kogukondi ning Genfis asuv CommunityForge.net. 2021. aasta seisuga on sellel esindused 103. riigis ning neid ühendab CES’i veebisait, mis võimaldab ka teostada vahetusi ülemaailmsel tasandil. Eestist osalevad selles projektis kaks kogukonda (Seto turg ja Laagri ajapank). Igal kogukonnal on oma „valuuta“, mille haldussüsteem salvestab toimunud tehingud oma kontosüsteemis. Enamik tehinguid toimub vastastikuse krediteerimise, kuid mõned ka ajapanga põhimõttel. Mõned kasutavad paralleelselt veel paberraha, e-raha kaasaskantava vormina.<ref>"Community Exchange Network Statistics". Community Exchange System. Archived from the original on 29 March 2019. Retrieved 30 March 2019. [https://www.community-exchange.org/home/cen-statistics/]</ref> <ref>''"Transition towns are taking off: "Green" communities are trying to make a difference in Cape Town and across the planet". The Cape Times. 27 January 2009. Retrieved 29 March 2019 – via Pressreader. [https://www.pressreader.com/]''</ref> |
'''Kogukonnasisene vahetussüsteem''' (Community Exchange System) on LETS’i kontseptsiooni edasiarendus. Kogukonnasisese vahetussüsteemi asutasid Tim Jenkin (õpetaja ja apartheidi vastane) ja Don Northcott 2003. aastal Kaplinna Ajapangana (Cape Town Talent Exchange) projekti raames.<ref>''"Who are we?". Community Exchange System. Retrieved 29 March 2019. [https://www.community-exchange.org/home/who-are-we/]''</ref> Tehingute vormistamiseks kasutatakse digitaalset makseühikut, mida nimetatakse „talendiks“. Tegevuse käigus, kulude vähendamiseks ja tegevusala laiendamiseks, arendati välja tarkvara ning internetipõhine lahendus. 2008. aastal registreeriti ametlikult tulu mittetaotlev ettevõte Community Exchange Systems Ltd, millest hiljem kasvas välja rahvusvaheline ettevõte CES International. 2019. aastal oli sellele ettevõttel neli CES-serverit (Kaplinnas, Taiwanil ja Austraalias kaks), mis teenindavad kogu rahvusvahelist võrgustikku. Võrgustikku kuuluvad ka Hispaania Integraal CES, mis teenindab Euroopa ja Ladina-Ameerika kogukondi ning Genfis asuv CommunityForge.net. 2021. aasta seisuga on sellel esindused 103. riigis ning neid ühendab CES’i veebisait, mis võimaldab ka teostada vahetusi ülemaailmsel tasandil. Eestist osalevad selles projektis kaks kogukonda (Seto turg ja Laagri ajapank). Igal kogukonnal on oma „valuuta“, mille haldussüsteem salvestab toimunud tehingud oma kontosüsteemis. Enamik tehinguid toimub vastastikuse krediteerimise, kuid mõned ka ajapanga põhimõttel. Mõned kasutavad paralleelselt veel paberraha, e-raha kaasaskantava vormina.<ref>"Community Exchange Network Statistics". Community Exchange System. Archived from the original on 29 March 2019. Retrieved 30 March 2019. [https://www.community-exchange.org/home/cen-statistics/]</ref> <ref>''"Transition towns are taking off: "Green" communities are trying to make a difference in Cape Town and across the planet". The Cape Times. 27 January 2009. Retrieved 29 March 2019 – via Pressreader. [https://www.pressreader.com/]''</ref> |
||
Redaktsioon: 30. september 2021, kell 23:56
Sotsiaalse raha mõiste viitab ressursile, mis tekib majanduslikust tegevusest kogukondlikus toodete vahetuses (vt. LETS) või virtuaalsest tegevusest suhtlusvõrgustikes. Viimasel juhul väljendub see like’ides, mille hulk muutub reklaamiandjate kaasabil rahalise tulu allikaks või token’itena, mida platformi kasutaja teenib selle tegevuses aktiivselt osaledes (vt. näiteks Brave).
Kasu, mis tekib sotsiaalsest osalusest võib jagada järgmisteks osadeks:
- Kogukonnatunne, mis seob ühe kaubamärgi alla koondunud tootjaid ja tarbijaid.
- Teave, mis levib antud grupi liikmete vahel ning pakub majanduslikke eeliseid või otsest rahalist säästu.
- Sotsiaalne kapital, mis tekib tootjate ja tarbijate vastastikusest usaldusest ning ilmneb eri selgelt kriisiolukorras ja väljendub inimeste võimes ületada selle käigus tekkinud toimetuleku raskusi.
Ajalugu
Adam Smith (1723-1790), Šoti filosoof arutles oma 1759. aastal andis Smith välja teoses „The Theory of Moral Sentiments“ (Moraalitunde teooria) teemal, milles ta uuris seda, kuidas inimesed tunnetavad üksteist, mõistavad teiste vajadusi ja tunnevad neile kaasa. Töö käigus leidis ta, et inimesed jälgivad üksteist suhtluse käigus ning teevad järeldusi saadud kogemustest. Selleks, et teised peaksid inimese käitumist õiguspäraseks ja õiglaseks, peab ta ületama oma egoistliku omakasu püüde ning käituma sündsalt või vähemalt teesklema seda välismaailmale. Inimestevaheliste suhete uurimiseks lõi Smith virtuaalse „erapooletu vaatleja“ isiku, kes esindas kogukonda kui tervikut ning hindas sellest lähtudes, mida tunnustada kasulikuna sootsiumile ja õiglasena teiste inimeste suhtes. Sellest omakorda ilmnes see, mida eraisikud tunnustavad ühisosana ja väljendatakse mõistetega: terve mõistus ja avalik huvi (ingl: Common sense and Public interest). Smithi ‘vastastikuse sümpaatia’ teooria järgi jälgivad inimesed seda, kuidas teised tajuvad nende käitumist ja milliseid järeldusi nad sellest teevad (nn kohtuotsused), saades seeläbi teadlikuks enda käitumise järelmitest. Tagasiside, mis tekib inimeses teiste hinnangute tajumisel (või ettekujutamisel), loob aluse üksteisest arusaamiseks, suunab inimeste käitumist ja kujundab ühiskondlikke käitumispõhimõtteid. Kui sümpaatia põhimõte võimaldab inimesel teise motiive heaks kiita või ümber lükata, siis erapooletu vaatleja allutab tema motiivid ja käitumise moraalsele hinnangule. Kui kaastunnet võib pidada Smithi moraaliteooria aluseks ja see vastab küsimusele, milline põhimõte muudab teatud tegevused, motiivid jms moraalselt heaks, siis erapooletu vaatleja on moraali kriteerium ja vastab küsimusele: milline käitumine väärib moraalset heakskiitu? Smithi sõnul saab see idee teatava kehtivuse vaid siis, kui inimesel on ka tahe empaatiat tekitada, et panna ennast teise rolli, kelle vastu kaastunnet soovitakse näidata. Sellest loogikast lähtudes sõnastas ta teesi, et moraali reeglid on vahend, mille kaudu inimesed loovad oma reaalsuse.[1]
Rakendused
Ajaraha ja ajapanganduse idee lähtub töö väärtusteooriast kontseptsioonist ning selle põhiselt on juurutatud erinevaid sotsiaalse raha projekte Ameerika Ühendriikides (Cincinnati time money 1827-1830, Ithaca HOURS al. 1991), Suurbritannias (The National Equitable Labour Exchange 1832-1835, Time Bank UK al. 2002), Jaapanis (Volunteer Labour Bank 1973-2007) ja globaalsel tasandil (Time Republik al. 2013).
Kogukonnasisene vahetussüsteem (Community Exchange System) on LETS’i kontseptsiooni edasiarendus. Kogukonnasisese vahetussüsteemi asutasid Tim Jenkin (õpetaja ja apartheidi vastane) ja Don Northcott 2003. aastal Kaplinna Ajapangana (Cape Town Talent Exchange) projekti raames.[2] Tehingute vormistamiseks kasutatakse digitaalset makseühikut, mida nimetatakse „talendiks“. Tegevuse käigus, kulude vähendamiseks ja tegevusala laiendamiseks, arendati välja tarkvara ning internetipõhine lahendus. 2008. aastal registreeriti ametlikult tulu mittetaotlev ettevõte Community Exchange Systems Ltd, millest hiljem kasvas välja rahvusvaheline ettevõte CES International. 2019. aastal oli sellele ettevõttel neli CES-serverit (Kaplinnas, Taiwanil ja Austraalias kaks), mis teenindavad kogu rahvusvahelist võrgustikku. Võrgustikku kuuluvad ka Hispaania Integraal CES, mis teenindab Euroopa ja Ladina-Ameerika kogukondi ning Genfis asuv CommunityForge.net. 2021. aasta seisuga on sellel esindused 103. riigis ning neid ühendab CES’i veebisait, mis võimaldab ka teostada vahetusi ülemaailmsel tasandil. Eestist osalevad selles projektis kaks kogukonda (Seto turg ja Laagri ajapank). Igal kogukonnal on oma „valuuta“, mille haldussüsteem salvestab toimunud tehingud oma kontosüsteemis. Enamik tehinguid toimub vastastikuse krediteerimise, kuid mõned ka ajapanga põhimõttel. Mõned kasutavad paralleelselt veel paberraha, e-raha kaasaskantava vormina.[3] [4]
Vaata ka
Viited
- ↑ Christoph Helferich: Geschichte der Philosophie: Von den Anfängen bis zur Gegenwart und Östliches Denken. Springer-Verlag, 2016, ISBN 978-3-476-00760-5, S. 202.
- ↑ "Who are we?". Community Exchange System. Retrieved 29 March 2019. [1]
- ↑ "Community Exchange Network Statistics". Community Exchange System. Archived from the original on 29 March 2019. Retrieved 30 March 2019. [2]
- ↑ "Transition towns are taking off: "Green" communities are trying to make a difference in Cape Town and across the planet". The Cape Times. 27 January 2009. Retrieved 29 March 2019 – via Pressreader. [3]