Kristján Eldjárn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
36. rida: 36. rida:
Kristján Eldjárn oli abielus [[Ísafjörður]]i linnas ärimehe tütrena sündinud [[Halldóra Ingólfsdóttir]]iga (1923–2008). Abielust sündis neli last. Nende poeg [[Þórarinn Eldjárn]] on üks Islandi kuulsamaid kirjanikke, kes on spetsialiseerunud lühivormidele, kuid kirjutab ka luulet ja romaane. Nende tütar [[Sigrún Eldjárn]] on samuti kirjanik ning ka mitme lasteraamatu illustraator.
Kristján Eldjárn oli abielus [[Ísafjörður]]i linnas ärimehe tütrena sündinud [[Halldóra Ingólfsdóttir]]iga (1923–2008). Abielust sündis neli last. Nende poeg [[Þórarinn Eldjárn]] on üks Islandi kuulsamaid kirjanikke, kes on spetsialiseerunud lühivormidele, kuid kirjutab ka luulet ja romaane. Nende tütar [[Sigrún Eldjárn]] on samuti kirjanik ning ka mitme lasteraamatu illustraator.


{{JÄRJESTA:Eldj´arn, Kristj´an}}
{{JÄRJESTA:Eldjárn, Kristján}}
[[Kategooria:Islandi presidendid]]
[[Kategooria:Islandi presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1916]]
[[Kategooria:Sündinud 1916]]

Redaktsioon: 28. september 2021, kell 23:23

Kristján Eldjárn
Kristján Eldjárn
3. Islandi president
Ametiaeg
1. august 1968 – 1. august 1980
Eelnev Ásgeir Ásgeirsson
Järgnev Vigdís Finnbogadóttir
Isikuandmed
Sündinud 6. detsember 1916
Tjörn, Svarfaðardalur, Island
Surnud 14. september 1982
Reykjavík, Island
Alma mater Kopenhaageni Ülikool
Islandi Ülikool

Kristján Eldjárn (6. detsember 191614. september 1982) oli aastatel 1968–1980 ametis olnud kolmas Islandi president.

Enne presidendiks saamist

Tema vanemad olid Tjörnis õpetajana töötanud Þórarinn Kr. Eldjárn ja Sigrún Sigurhjartardóttir. Ta õppis Kopenhaageni Ülikoolis arheoloogiat ning õpetas seejärel Islandi Ülikoolis. Seejärel töötas ta õpetajana Akureyri koolis ja Reykjavíki Laevanduskolledžis. Aastal 1945 asus ta tööle Islandi Rahvusmuuseumi, olles seal esialgu kuraator ning aastast 1947 kuni presidendiks saamiseni direktor. Aastal 1957 sai ta oma Islandi paganlikke matuseid käsitleva teadustöö eest doktorikraadi.

Aastatel 1966–1968 juhtis ta äsja loodud riigitelevisioonis (Ríkisútvarpið) mitut hariva sisuga telesaadet, kus demonstreeris mõningaid museaale ja selgitas nende ajaloolist konteksti. Need saated said üpris populaarseks ning tegid temast tuntud ja lugupeetud isiku. Kahtlemata andis just see talle tõuke 1968. aasta presidendivalimistel kandideerimiseks – tal ei olnud seni mingit poliitilist tausta.

Presidendina

1968. aasta valimisi alustas ta "musta hobusena", kandideerides esimeste küsitluste järgi 70% valijate toetusega saadiku Gunnar Thoroddseni vastu. Samas valimistel sai hoopis Eldjárn sarnase toetuse: 92,2% osaluse juures hääletas tema poolt 65,6% valijatest. Uuesti valiti ta presidendiks aastatel 1972 ja 1976, kuid aastal 1980 otsustas ta enam mitte kandideerida, soovides pühenduda täielikult oma elukestvale akadeemilisele tööle. Ta suri vaid kaks aastat hiljem: 14. septembril 1982 riigi pealinnas Reykjavíkis.

Tema presidendiks olemise ajal olid ametis järgmised peaministrid:

Perekond

Kristján Eldjárn oli abielus Ísafjörðuri linnas ärimehe tütrena sündinud Halldóra Ingólfsdóttiriga (1923–2008). Abielust sündis neli last. Nende poeg Þórarinn Eldjárn on üks Islandi kuulsamaid kirjanikke, kes on spetsialiseerunud lühivormidele, kuid kirjutab ka luulet ja romaane. Nende tütar Sigrún Eldjárn on samuti kirjanik ning ka mitme lasteraamatu illustraator.